/nginx/o/2009/09/29/242624t1h1ddd.jpg)
Valgamaalase reporter Ülle Kübarsepp kirjutab Otepäält, et kõik kandideerijad lubavad valimiste eel midagi ning see tähendab, et võimule saades ollakse sunnitud ka tegutsema – jorutajaid tagasi ei valita.
Ülle Kübarsepp: Otepää pisaraid ei usu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Otepää vallas tantsitakse kogu valimistevahelise aja võimu ümber väsimatult kaerajaani, siis vabariigi ja ühtlasi maakonna viimasest omavalitsusest kostub vaid nõrka Õru joru.
Valgamaa parima haldussuutlikkusega omavalitsuse – Otepää – maine on vastuoluline.
Ühelt poolt ollakse kindlalt vabariigi parimate hulgas, mida näitas ka äsja avalikustatud siseministeeriumi uuring kohalike omavalitsuste võimekuse kohta. Otepää vald oli 22. kohal ning suutis seljatada nii Tõrva kui ka maakonna keskuse Valga.
Teisalt aga ollakse kuulus sagedaste võimuvahetuste tõttu, mis loogiliselt mõeldes peaks ühe haldusüksuse võimekust pärssima. Teistes Valgamaa omavalitsustes tuleb küll ette käärimisi, aga sellist radikaalset võitlust siiski ei ole.
Otepää võimueliiti, kes viimastel valimistel rahvalt mandaadi saanud, võib ilmselt kõige paremini iseloomustada luige-haugi-vähi kujundiga – üks lubab, teine keelab, kolmas sarjab. Positiivne selles mängus on, et olenemata, millises rollis võimulolijad parajasti on, lubavad kõik midagi ja võimule saades ollakse sunnitud ka tegutsema, et järgmistel valimistel uut mandaati saada.
Tühikargamist ei sallita, sest Otepää rahvas pisaraid ei usu.
Kui võrrelda maakonna parimat ja kõige kehvemat omavalitsust, siis parimas üksuses tantsitakse võimu ümber väsimatult kaerajaani kogu valimistevahelise tsükli jooksul.
Kui omavalitsuste võimekuse tabelis punase laterna kohta hoidva Õru valla rahvas lubab valitseda jorutajatel, siis Otepääl nii lihtsalt enam ei lähe – jorutajad on jäänud pärast kahe omavalitsuse, Otepää linna ja Pühajärve valla liitumist ukse taha.
Küllap ühise kaerajaani tantsusammude õppimist väikevaldades nii väga kardetaksegi, et ei taheta omavalitsuste liitumisest kuuldagi.
Otepääl igatahes õhk liigub – võimuvahetustega vahelduvad ka eelistused.
Raske on praegusel võimumaastikul kedagi esile tõsta, sest igal liidril on olnud Otepää mail täita oma missioon.
Kui Jüri Kork tõi Lõuna-Eestisse golfikultuuri ja Aivar Nigoli käes on spordi kõrgkultuuri arendamise tõrvik, siis Jaanus Raidali hoida on Otepää kõrgustiku suurvalla loomise idee šamaanitrumm.
Millisest ettevõtmisest sooviks täie mõistusega inimene tänapäeva arenevas ühiskonnas loobuda?
Kindlasti mitte ühestki, sest iga uus ettevõtmine ükskõik millises omavalitsuses loob vaid lisaväärtusi, mis aitavad laiendada tarbijate sihtrühma. Ja ikkagi, teenuste tarbija on see, kelle liikuma lükata on raharattad.
Otepää vallale on samas tulnud ikkagi kasuks, et seal on aastaid valitsenud positsioone vahetav kolmikvõim. Kas Otepää olnuks vabariigi tasemel sellisel üliheal positsioonil, kui valitsenuks vaid ühe- või kaheparteiline arusaam? Kindlasti mitte.
Tuleb hoopis välja, et iga mõistlik ja arukas teisitimõtlemine tuleb arengule vaid kasuks.
Otepääl elada ja tegutseda pole lihtne. Kui palju on Eestis selliseid omavalitsusi, mida turvavad kolmekordsed turvaväravad? Otepää looduspark, Natura 2000 ja sihtkaitsevööndite rägastik – igaüks oma seadustega. Ja sellesse virvarri peavad ära mahtuma ka Otepää omavalitsuse kehtestatud seadused.
On tõsiselt hämmastav, et sellises olukorras suudab see omavalitsus veel toimida. Ometi elatakse, arenetakse ja kakeldakse seejuures ka veel!
Otepääl on kõik võimalik.