Valgamaalase reporter Sven Andreson ennustab, et maakonna keskuses Valgas saavad nendel valimistel suurimateks konkurentideks seni võrdselt volikogus kohti omanud Reformi- ja Keskerakond. Mõlemad on oma nimekirja etteotsa seadnud kõnekad figuurid.
Sven Andreson: rohkem kringlimehi Valgamaale
Sotsioloog Juhan Kivirähk ütles ühes oma hiljutises artiklis Eesti kohalikke valimisi toimuvat otsekui kolmes kaalukategoorias: pealinna poliitilisel lahingutandril toimuvad justkui Riigikogu valimised, suuremates linnades tegutsevad rohkem ja vähem erakonnad, kelle omavahelised suhted võivad avaldada mõju ka riigitasandile, ning lõpuks väiksed omavalitsused, kus elanikke on vähe ja valimised väga isikukesksed (PM 25.09).
Valgamaal väikseid valdu jätkub. Omavalitsuste haldusvõimekuse edetabelis viimasele kohale asetunud Õru vald on näiteks üks. Kogu vallas on elanikke pea kaks korda vähem kui Eesti suurimas omavalitsuses volikogu valimisel osalevaid kandidaate.
Seda, milline on saabuvatel valimistel Valga maakonnas põhiline teema, on üldistavalt üsna raske öelda. Tagasi vaadates võiks möödunud perioodist pidada selleks omavalitsuste ühinemise küsimust.
Prooviti ju nii- ja naapidi. Valga linn üritas edutult kosida pea poolt maakonda. Kõige kaugemale jõuti liitumist planeerides kolme omavalitsusega maakonna Mulgimaale jäävast osast. Tõrva linn ning Helme ja Põdrala vald jõudsid põhimõttelise liitumislepingu asjus kokkuleppele, aga valmis leppele jäi ühelt osaliselt – Helmelt – viimasel hetkel jah-sõna siiski tulemata.
Kokkuvõttes, viimase paari aasta jooksul läbitud protsessil tegelikult käegakatsutavat tulemust ette näidata ei ole ja on väheusutav, et selle küsimuse lahendamisega omavalitsuste tasemel edaspidi edukalt hakkama saadakse. Nii et sellega, et väikestest omavalitsustest suuremad saaks, ilmselt ikkagi tegelema ei hakata.
Nagu eespool öeldud, on väikeste omavalitsuste valimised eelkõige isikuvalimised, aga siiski mitte ilma parteideta. Suuri häältemagneteid parteid Valgamaa omavalitsustesse ega keskusesse oma nimekirju toetama saatma ei kipu, kuigi erandeid siiski leidub.
Keskerakonna esinumbrit Valgas Heimar Lenki võib just selliseks erandiks pidada. Üsna pika nimekirjaga saab sel erakonnal olla vaid üks siht: tõugata troonilt senine reformierakondlik linnavõim.
Ilmselt võib naljatamisi Kringli-Heimari nime teeninud mehe eestvedamisel erakonda Valgas ka mõningane valimisedu kroonida. Hüüdnime on ta siinkandis, muide, saanud sellest, et tuleb igale võimalikule üritusele kringliga.
Keskerakond on aktiivselt valimisteks ettevalmistusi teinud, uusi liikmeid on värvatud kogu maakonnas. Erakonna 11 000. liikmena hõigati eelmise aasta lõpus kõva häälega välja Tõrva linnavolikogu esimehe ja SA Valgamaa Arenguagentuur juhataja Ülle Juhi nimi. Endine Rahvaliidu naisühenduse esinaine Juht avaldas uude erakonda astudes arvamust, et Keskerakond annab talle nii tahet kui ka võimalusi ühiseid eesmärke koos ellu viia.
Näib aga, et eelseisvatel valimistel Juht Tõrvas siiski Keskerakonnas piisavalt tuge ei näe ega osale mitte erakonna nimekirjas, kus ka näiteks praegune aatekaaslasest linnapea kandideerib, vaid hoopis ühe valimisliidu eesotsas.
Pealinnas võimutäiust omav erakond on teinud muudki, et oma kandepinda maakonnas laiendada. Juba mõnda aega on välja antud ajalehte Meie Valga.
Lengilik intriig, kus ta kirjutas ajalehes Meie Valga avaldatud kohaliku ööklubi foto juures, et asutus on külastajate puudumise tõttu tegevuse lõpetanud, käis ilmselt asja juurde.
Tegelikult täiesti töötava ööklubi omanik ähvardas selle teate peale lehe kohtusse kaevata. Esialgu ehk isegi väiksest tööõnnetusest kujunes Lengi ironiseerivate kommentaaride toel kohalikule parteilehele üleriigiline meediareklaam.
«Ei julge mõeldagi sellele, et oleks juhtunud vastupidine ja iidne Euroopa linn peaks edaspidi ilma eksootilise klubi ja poolpaljaste tütarlasteta läbi ajama,» ütles Lenk oma vastukommentaaris.
Keskerakonna ettevalmistustele valimisteks Valgas lõid mõra suvel paljastunud segadused erakonna piirkondlikule juhile Endel Uppinile kuuluva kinnisvarahaldusfirmaga: ühistute makstud summad ei olnud mingil põhjusel jõudnud edasi teiste teenusepakkujate arvetele. Tagajärg on, et praegust Valga linnavolikogu liiget Uppinit, kellest vahepeal räägiti ka kui võimalikust linnapeakandidaadist, valimisnimekirjadest ei leiagi.
Suurimat konkurentsi võiks seekord maakonnakeskuses Valgas ennustada eelmises volikogus 11 kohta omanud Reformierakonna ja viis kohta omanud Keskerakonna vahel. Reformierakonna esinumber on praegune linnapea Ivar Unt. Tema selja taga endine linnapea, praegune Riigikogu liige Margus Lepik.
Erinevalt riigikogukaaslasest Lengist on Lepik Valgast pärit ning mitmete linnaga seotud sihtasutuste nõukogude ja juhatuste liige. Spordimehe ja muuhulgas ka meistriliigas mängiva Valga korvpalliklubi presidendi ametit pidav Lepik on kindlasti atraktiivsem kandidaat nooremate hääli püüdma.
Seevastu on Lenk, sarnaselt üleriigilisele mainega, kinnitanud ka Valgamaal oma kuvandit aktiivse pensionäride eest seisjana.
Tegemist peaks Eesti lõunavärava omavalitsustel jätkuma, kas või selles osas, kuidas mõnikord kangesti omaettehoidvaid linnu-valdu ühise eesmärgi nimel tegutsema saada.
Kuidas näeb välja sunniviisil koos tegutsemine, saab esialgu õppida siinsamas, piiri taga Lätis, kus pärast suviseid valimisi väikseid omavalitsusi enam ei ole.
Esinumbrid Valgas
• Heimar Lenk (Keskerakond)
• Ivar Unt (Reformierakond)
• Jüri Konrad (Jüri Konradi Parteitu Kodanikuühendus)
• Jüri Teder (SDE)
• Aire Hulkko (Hooliv Valga)
• Priit Sibul (IRL)
Allikas: vabariigi valimiskomisjon