Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2216435t1h9384.jpg)
Mind ajendas käesolevat lugu kirjutama 21. augusti Postimehes ilmunud Küllike Roovälja arvamuslugu sellest, kuidas Tallinna linn «kiusab» autojuhte ja soovib eelistada ühistranspordi kasutajaid.
Mind paneb jätkuvalt hämmastama Roovälja nutulaul sellest, kuidas linn võtab autojuhtidelt ära tänavapinda ja annab selle ühistranspordile ning laiendab ainult ühte linna peamagistraali, millest autojuht ei saagi rõõmu tunda, sest see on ainult ühissõidukitele.
Pargi ja reisi
Arusaadavalt muutub Tallinna linna liiklus aastatega ainult hullemaks, sest autode arvu kasv ainuüksi Tallinnas on igal aastal umbes 1012%. Oma rolli mängib siin ka valglinnastumine, millele ühistranspordi areng samas tempos järele ei jõua.
Kuid see ei tähenda, et me peaks käed rüpes istuma ja ootama, kuni tõelised ummikud on käes, ja alles siis tegutsema. Linn on omalt poolt alustanud palju erinevaid projekte. Olgu selleks siis Tallinna väike ringtee, Tallinna trammi projekt, suuremate ristmike rekonstrueerimised või linna alustatud koolibussi projekt ja «Pargi ja reisi» süsteem.
Viimasest tahaksingi rääkida. Üheks suuremaks valupunktiks Tallinna liikluses on kujunenud Pirita tee. Igahommikune sõitmine sellel teel on lisaks autodele olnud raskendatud ka bussidel. Seoses «Pargi ja reisi» süsteemi käivitumise ja septembri alguses lõpule jõudva ühistranspordiraja ehitusega on peatselt oodata olukorra paranemist.
Suve alguses alustasime Piritakesklinna suunal Tallinna esimese «Pargi ja reisi» süsteemi katseperioodiga. Pirita jõe paremkaldale sai rajatud eraldatud parkla ja kõigile soovijatele antud võimalus süsteemi tasuta katsetada.
Süsteemi idee seisneb selles, et inimesed sõidavad sõiduautoga kodust kuni äärelinnas asuva parklani või ühistranspordi peatuseni ja sealt edasi kesklinna poole ühissõidukiga. See aitab vähendada nii liiklustihedust kui ka parkimiskoormust kesk- ja südalinna piirkonnas. Septembri lähenemine on näidanud, et huvi süsteemi kasutamise vastu suureneb.
Kui suve alguses oli Pirita parklas pidevalt üle 30 auto, siis nüüd on see arv ligi kaks korda suurem. Tagasiside autojuhtidelt on olnud positiivne. Enam ei pea otsima kesklinnas parkimiskohta, kulutatakse vähem raha kütusele ja parkimistasule ning liigutakse linnas teadmisega, et auto ootab turvalises kohas.
Kiidetud on ka tihedat bussiliiklust, mis Piritat kesklinnaga ühendab, tipptundidel ei pea bussi ootama kunagi üle nelja-viie minuti. Kuigi suveperioodil pole autojuhtidel süsteemi kasutades suurt ajalist võitu olnud, võib alates septembrist eeldada, et ka see saab olema üks põhjusi, miks «Pargi ja reisi» võimalust üha rohkem kasutama hakatakse.
Tõhus ühistransport
On ju autojuhtide enda teha, kas seista hommikul Pirita teel ummikus ja oodata või kiirelt bussiga linna sõita. Septembrist leiab lahenduse ka Russalka ristmik, mis on koht, kus Pirita tee ühistranspordirajal sõitvad bussid ajalise eelise kaotavad.
Plaanis on muuta Russalka foorisüsteemi nii, et bussidel jääks võimalus tavaliiklusest varem foori tagant lahkuda. See aga tagab bussidele kiire ja õigeaegse jõudmise oma sihtkohta.
Veel enne kui ühistranspordirada on töösse rakendatud, on nii mõnedki autojuhid ja ajakirjanikud avaldanud arvamust, et ühistranspordiraja asemel oleksime pidanud looma juurde ühe tavaliikluseks mõeldud sõiduraja. Julgen neile vastu vaielda, sest tänased liikluskorraldust puudutavad otsused on tehtud tulevikule mõeldes.
Autojuhid peavad mõistma, et kui me praegu ei suuda olukorda liikluses leevendada, on aastate pärast ette võetavad muudatused valulikumad.
Linn ei taha kiirustada radikaalsete liikluskoormuse vähendamiseks mõeldud meetmetega, nagu ummikumaks või tasulised teelõigud, sest need nõuavad eelnevat põhjalikku analüüsi ning vastavaid otsuseid ka riigi tasandil. Äärmuslike meetmete kasutamise vältimiseks olemegi otsustanud minna leebemate lahenduste teed, tõhustades ühistranspordiliikluse toimimist selliselt, et ka tänastest autojuhtidest saaksid homsed ühistranspordi kasutajad.
Mai lõpus Helsingis toimunud ühistranspordialasel aastakongressil ütles üks ettekandja kuldsed sõnad, mis sobituvad hästi ka meie pealinna. Nimelt ütles ta oma ettekande lõpetuseks, et ühistransport on see, mis võib päästa maailma.
Ühistransport võib päästa ka Tallinna linna, kuid selleks peavad paljud autokasutajad aru saama, et ühistransport ei ole mõeldud ainult lastele, pensionäridele ja joodikutele, nagu väitis üks kunagine Tallinna linnapea, vaid tegemist on ühe täiesti normaalse transpordiliigiga, mida kasutavad inimesed sõltumata vanusest, rahakoti paksusest või sotsiaalsest kuuluvusest.
Ja Tallinna linn omalt poolt peab rohkem ja rohkem investeerima ühistransporti.