Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2210629t1h8da2.jpg)
Ajal, mil meedias avaldatakse liiklusteemalisi artikleid ja sõnavõtte peaaegu iga päev, ei näita tegelik liiklusolukord mingeid paranemismärke. Olin eelmisel nädalal isiklikult kolme avarii tunnistajaks, millest üks lõppes surmaga. Niisugused rikkumised nagu punase tulega väljasõit, ülekäigurajal jalakäija eesõiguse eiramine ning kiiruseületamine on muutunud täiesti tavapäraseks osaks meie liikluskultuuris. Viimase aja tendentsina võib märkida, et naisliiklejate osakaal selles rikkumiste jadas on jõudsalt kasvamas.
Osalen liikluses nii tavakodanikuna kui ka aktsiaseltsi Signaal nõukogu esimehena. AS Signaal on liikluskorraldusvahendite (sh valgusfoorid ja jälgimiskaamerad) paigaldaja ning hooldaja. Korraldasime 2006. aasta novembris omal algatusel lihtsa liiklusuuringu. Jälgisime meie kasutuses oleva videojälgimissüsteemiga kahe tööpäeva hommikul ja õhtul kuut Tallinna suuremat ristmikku.
Selleks koostatud tabeli loend koosnes rikkumisest, nagu parema pöörde punase fooritule eiramine, ristmiku ületamine punase fooritulega, keelatud parempööre, sõiduraja pidevjoone ületamine ümberreastumisel. Tuvastasime muu hulgas näiteks, et Pärnu mnt Liivalaia ristmikul eirati õhtusel tipptunnil punast foorituld 65 (sic!) korral tunnis. See tähendab ju, et niisugusel ristmikul varitseb liiklejaid õhtusel tipptunnil reaalne avariioht rohkem kui korra minutis! Tutvustasime oma uuringut nii Tallinna transpordiametile kui ka politseile.
Vajadusest liiklusjärelevalvet tõhustada on rääkinud nii justiitsminister, politseiameti peadirektor kui ka paljud liikluses osalejad ise. Postimehe lugejad pidasid lahenduseks liikluskaamerate paigaldamist ja rohkem liikluspolitseinikke teedele-tänavatele.
Liikluspolitseiga on muidugi oma lugu. Me kõik oleme teadlikud tööjõu nappusest politseis. Kuigi viimasel ajal on politseinikke teedel-tänavatel palju rohkem näha olnud, ei pruugi see üleüldise ja kõikehõlmava järelevalve kehtestamiseks piisav olla. Seega oleks elektroonilise jälgimissüsteemi tunduvalt tõhusam rakendamine üks võimalusi.
Positiivse näitena on korduvalt toodud Prantsusmaal laialdaselt kasutusele võetud video- ja radarkaamerad. Ka Soomes on elektroonilist järelevalvet edukalt rakendatud. Olin hiljuti seal autoga liiklemas. Sõitsin Helsingist Pori suunas. Liiklus oli üsna tihe. Toimus Pori dässifestival ja õhtuseks peaesinejaks oli Paul Anka. Rahvast sõitis kokku nagu murdu. Kogu 240 km jooksul nägin ma vaid üksikuid kiiruseületamisi ning kahte keelatud möödasõitu. Mõlemad möödasõidud sooritati Eesti numbrimärke kandvate autodega.
Loomulikult võib eeldada, et soomlaste parem liikluskäitumine tuleneb seal valitsevast mentaliteedist, kuid ma ei alahindaks teedele püstitatud elektroonilise järelevalve osatähtsust. Liikluskaameraid ja radareid oli meie mõistes paigaldatud harjumatult tihedalt.
Koos järelevalve tõhustamisega oleks vaja muuta ka kehtivat liiklusseadust. Praegu ei võimalda seadus kasutada videosalvestist tõendina. Kuigi äsja esimese lugemise läbinud liiklusseaduse muudatuste seaduse § 8. paragrahvi on täiendatud järgmises sõnastuses: «Politseiametnikul on liiklusjärelevalve teostamisel õigus kasutada foto- ja videosalvestusvahendeid» nagu lubaks astuda esimesi samme tõhusa elektroonilise liiklusjärelevalve suunas, saab karistuslikke sunnivahendeid liikluses toimunud õigusrikkumiste korral kohaldada vaid konkreetse isiku puhul.
Seega, kui liikluses toime pandud rikkumises osalenud autojuhti ei ole võimalik tuvastada, ei ole ka kedagi karistada. Anonüümmenetluse kohaldamine on praegu vastuolus Eesti karistusõiguse ühe olulisema põhimõttega karistatakse isikut, kes on süüteo toime pannud (karistusseadustiku § 2, lg 2).
Postimehe 19. juuli numbris oli lugeda, et justiitsminister Rein Lang on moodustanud töögrupi, kellelt oodatakse 15. septembriks ettepanekuid liiklusolukorra parandamiseks mõeldud seadusemuudatuste paketti. Seadusemuudatus peaks kindlasti reguleerima ka anonüümmenetluse õiguslikkust.