Erik Terk: kiirtramm: kallis, aga vajalik

Erik Terk Foto: Toomas Huik

Pealinna transpordikorraldus jääb kiir­trammita ajale jalgu, on Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk veendunud.

Majanduskriisi ajal on kombeks rääkida kulude kokkuhoiust ja juba kaelas olevatest hädadest. Tegelikult peaks aga vist aru pidama ka selle üle, mida teha, et suured hädad tulevikus kaela ei tuleks. Isegi juhul, kui selle vältimiseks tuleb arvestada küllalt suurte investeeringute vajadusega. Tekkivad kaotused ja/või kehvade süsteemide lappimine võib minna veel kallimaks.

Tallinn pole veel jõudnud paljusid linnu iseloomustavasse seisu, kus pidevad liiklusummikud on tõusnud inimestel stressi tekitavate ja linna normaalset arengut takistavate probleemide pingerea tippu. On aga juba selgelt näha, et linna praegune transpordisüsteem ei ole jätkusuutlik.

Selle miinusteks on liiga suur sõiduauto kasutajate osatähtsus ja ühistranspordi madal konkurentsivõime sõiduauto kui liiklusvahendiga, kesklinna ülekoormatus transpordiga, magistraaltänavate funktsiooni täidavad tänavad, mis pole selleks sobivad, elukeskkonna halvenemine transpordi ebakohtade tõttu.

Sellises olukorras on kaks teed. Kas vaadata, kuidas operatiivselt suuremate kitsaskohtadega hakkama saada, kitsad ajad ju, või püüda tekitada kontseptuaalset pilti linnale põhimõtteliselt sobivast lahendist, et seejärel vastavalt võimalustele süsteemi järk-järgult ellu viima hakata.

Juba Joosep Tootsile oli selge, kui ta Venemaalt mõisavalitsejaks õppimast tuli, et «sisteemi» on vaja. Meie linnatranspordiprojekteerijad, kes samuti välismaal (Saksamaal, Šveitsis ja mujal) Tallinnaga suuruselt võrreldavaid linnu uurimas käinud, ütlevad, et sellise süsteemi nimeks on kiir­trammikeskne linnatranspordisüsteem.

Selline süsteem, kui see suudab tagada keskse tähtsusega suundadel piisava liikluskiiruse ja on hästi ühendatud teiste transpordiliikidega, suudab eraldada suure osa reisijaliiklusest teedel ja tänavatel liikuvast autodevoost sõltumatuks liikluseks. Sõltumatuse annab kas fooride abil tagatav eelisrežiim või siis eraldi trassid, vajadusel ka teises tasapinnas või maa all.

1990. aastate keskel analüüsiti, kaasates selleks välismaa eksperte, kiirtrammivariandi otstarbekust Tallinnas ja jäeti see variant liiga suure maksumuse tõttu siiski kõrvale. Tolleaegset otsust ei pruugiks praegu enam kindlasti lõplikuna võtta, ja seda kahel põhjusel.
Esiteks on olukord Tallinnas oluliselt muutunud. Autosid on rohkem. Väga suur osa inimesi ei ela enam linnas, vaid linna taga ja see sunnib liiklusprobleemi käsitlema laiemas kontekstis kui lihtsalt hommikul «magamislinnaosast» kesklinna tööle jõudmisena. Tallinna elu on muutunud palju rahvusvahelisemaks, mis muudab väga oluliseks reisisadama ja lennuvälja linnaga ühendamise küsimuse.

Ja lõpuks ei ole linna finantsvõimalused vähenenud (me ei eelda siinkohal varianti, kus linnapoolsed investeeringud tuleks teha vahetult kriisiaastatel), lisandunud on ELi struktuurifondide kasutamise võimalused. Ja mis vähemalt sama oluline, poolteist aastakümmet tagasi analüüsiti kesklinna ja Lasnamäe kiirtrammiühendust, praeguses olukorras ei ole aga kindlasti õige rääkida ühest kiirtrammiliinist, vaid integreeritud rööbastranspordisüsteemist.

Et konkureerida autoga, peab süsteem olema kasutajale mugav ja kiire. Kõige sobivam lahend on kesklinna läbivatele diameetritele ülesehitatud kiirtrammisüsteem. Osalt kulgeks see piki olemasolevaid trammiliine, osalt mööda uusi rajatavaid liine. Kiirus saavutatakse suurelt osalt suhteliselt pikkade peatusevahedega süsteemi kesklinnavälises osas ja trammile liikluses eelise andmisega (foorisüsteemid). Vajalik on reisirongiliikluse tihendamine linna lähiliinidel ja nende haakimine liiklusgraafikus kiirtrammiliiklusega. Linnalähirong peaks kujutama endast kiirtrammiliini jätku.

Äärmiselt oluline on transpordi põhiterminalide paigutuse ja nende logistika hea läbimõtlemine. «Pargi ja sõida» tüüpi parkimisalade kujundamine kiirtrammiliini lõpp-peatustesse ja muudesse sobivatesse kohtadesse. (Oluliseks lisakriteeriumiks on siin suurte kaubanduskeskuste olemasolu.)

Kiirtrammisüsteemi sidumine lennujaama, raudtee reisivaksalite ja reisisadamaga peab tagama hea seose rahvusvahelise ja lokaalse liikluse vahel.

Rööbastranspordisüsteemi ümber on juba küllalt pikka aega aru pidanud Tallinna volikogu juures töötav mitmete erialade inimesi haarav Tallinna visiooninõukoda. Kevadel moodustas volikogu esimees Toomas Vitsut idee edasiarendamiseks volikogu töökomisjoni, kuhu kuulusid juba ka transpordikorralduse spetsialistid.

Suveks, kui komisjon töö lõpetas, oli selge, et idee on mitte ainult põhimõtteliselt teostatav, vaid avab ka väga suuri perspektiive nii igapäevase liikluse küsimuses, linna laiemasse rahvusvahelisse konteksti ühendamise küsimuses kui ka võimaldab linnaarengu tervikuna senisest tunduvalt mõistlikumatele alustele viia.

Komisjoni liikmete üksmeelne seisukoht oli, et kavandatava võrgustiku kõige suuremat koormust kandev ja seetõttu ka kõige kiiremat väljaehitamist vajav diameeter peaks kulgema liinil Lasnamäe – Gonsiori tänav – kesklinn – Haabersti. Kadrioru trammiliin tuleks pikendada vähemalt Pirita jõeni, Tondile suunduvat liini Järveni ja Kopli trammiliini Paljassaarele.

Võib olla otstarbekas ka Lasnamäe liinilt haruliini ehitamine Maardusse, tulevikus võib kõne alla tulla veel teisigi pikendusi. Mustamäe ühendamiseks süsteemi on erinevaid võimalusi, mis vajavad veel täiendavat läbikaalumist.

Oluline on praeguselt Tartu mnt – Majaka – Peterburi tee trammiliinilt haruliini ehitamine lennujaama, samuti reisisadama terminalide ühendamine süsteemiga. Viimane ülesanne on tehniliselt küll keeruline, aga ekspertide hinnangul siiski teostatav.

Tähtsaks osaks süsteemis peavad kujunema «pargi ja sõida» tüüpi parkimisalad trammiliinide otstes, kuhu linna taga elavad inimesed saaksid jätta oma autod, et liikuda edasi linna juba trammiga. Komisjoni hinnangul tuleks selliseid alasid rajada vähemalt seitse.

Et tagada trammi konkurentsivõimeline kiirus võrreldes autoga, oleks äärmiselt soovitav viia süsteemi keskosa kesklinna piirkonnas maa alla. Mis ulatuses seda teha, nõuab edasist analüüsi. Kulud selleks on suured, samuti saavutatavad efektid.

Kiirtrammivisiooni laiem esitlus on täna Tallinna visioonikonverentsil. Autor on Tallinna visiooninõukoja liige.