Marek Strandberg: kiirgushirmud ja demokraatiakriis Sauel

Marek Strandberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marek Strandberg.
Marek Strandberg. Foto: Peeter Langovits

Steri (radioaktiivset koobaltit kasutav steriliseerimistehas – toim) probleem pole teps mitte ettevõtja ja vallarahva vastuolu, vaid ennekõike vallarahva ja valla vastuolu. Ma ei arva, et vallaelanikud oleksid selles süüdi või selle põhjustanud, et neil polnud võimalik piisavalt õigeaegselt tähele panna valla tehaseplaani toetamist. Ega vald ju täpselt küsinudki... ikka ääri-veeri, et asja olemust mitte piisavalt selgelt välja tuua.

Mõnes mõttes ongi see ju esindusdemokraatia paradoks, et võim antakse valimistel hääle loovutamisega käest. Seejärel usutakse, et võimu saaja on selle andja (rahva) suhtes ka hiljem lojaalne ja küsib asjade kohta, mida ellu viib. Ja pärib enne, mitte tagantjärele. Aga ei.

Aktiivseid ja tähelepanuvõimelisi pole inimkogumis just kuigi palju. Iseenesest ei toimu ühiskonnas midagi. Selleks et toimuks, peavad olema kokku lepitud ja teadaolevad reeglid. Kaasamisreegleid, millest ka omavalitsused peaksid teadma, paraku meil pole.

Steri juhtum pole meie (roheliste) jaoks mitte ju selles, kas olla tehase poolt või vastu, vaid eelkõige selles, et selgitada otsedemokraatia vajadust veel, veel ja aina ja aina.

Otsedemokraatia vajadus

Selle juhtumi on põhjustanud otsedemokraatliku sekkumise puudumine ja osalusdemokraatlike traditsioonide puudumine ning kas lihtsalt sotsiaalselt rumal või erihuvidega vallavõim.

Osalusdemokraatia on aga alati kahepoolne: peab olema rahvast salliv kaasaja, milline Saue valla puhul ilmselt puudub, ning kaasumishuviline rahvas. Sauel on see kindlasti olemas, kui vaadata neid tuhandeid allkirju, mis steriliseerimistööstuse vastu on antud.

Kahjuks pole Sauel jälgegi otsedemokraatiast, aga see probleem on olemas kõikjal Eesti omavalitsustes, kus reeglina kogukonna huvidest lihtsalt üle sõidetakse või neist mööda vaadatakse.

Eestimaa Rohelised on seepärast Eestis tutvustanudki Šveitsi tüüpi otsedemokraatiat, mille kohaselt on ka kodanikel pärast oma hääle andmist rahvaesindajatele võimalik rahvahääletusel sekkuda küll riigi, küll omavalitsuse otsustesse ja neid vajadusel ka muuta.

Heita vallarahvale ette, et nende füüsikaalased teadmised on puudulikud, on kindlasti kohatu. Olles osalenud samuti viimasel vallakoosolekul ja vestelnud ka kohalike inimestega, on selge, et neil ongi steriliseerimistööstuse asjus hirm.

Hirm ja soovimatus – olgu siis selle põhjuseks teadmatus või miski muu. Aga mitte see ei ole ju praegu keskne, sest vaatamata oma selgelt puudulikele füüsikateadmistele ja kes teab veel mis muudelegi teadmistele on ju ometi valitud ka Saue volikogu.

Inimeste elukvaliteeti mõjutab ju see, mida nad oma ümbruse kohta arvavad, ja seda sõltumatult sellest, millistest teadmistest lähtuvalt nad seda arvavad.

Praegu on Saue vald olnud lihtsalt ettevõttesõbralikum, kui oleks olnud kohane, ja pole tahtnud pidada eelnevalt piisavalt dialoogi omaenda rahvaga. Steri on olnud asjaajamistes piisavalt täpne (ilmselt) ja teenib vajaliku raha ka valla vastu kohtusse minnes või ka sel juhul, kui elanikud kohtus võidu saavutavad.

Raha läheb siis aga kahjuks Sterile valla või siis tegelikult omavalitsuse elanike taskust. Sisuliselt on valla võim end rahva esindamisel saamatuna näidanud ja tegelikult pole mis tahes veenmisel ses osas, et elanike emotsioonidel puudub füüsikaline, matemaatiline, bioloogiline ja keemiline alus, mitte mingit tähtsust.

Vähe võimalusi

Tegelikkuses on olukord muidugi masendav, sest tõepoolest pole mis tahes kriisi korral Eestis isegi mitte robotit, mis selle allika intensiivsuse puhul saaks elektroonikat kahjustamata seda allikat eemaldada. Seda kinnitas ka keskkonnaministeeriumi esindaja rahvakoosolekul.

Sama lugu on ka ju naftareostusega, mille likvideerimisvõime Eestil praktikas puudub, kuigi oht ja kahjuks ka kogemus sündmusena realiseerunud ohust (2006. aasta talve Loode-Eesti naftareostus) on olemas.

Põhimõte, et inimesed on võimelised sallima potentsiaalseid ohte üldiselt, kuid mitte oma tagahoovis, on ka teada, ja valla salliv suhtumine Steri plaanidesse saab tuleneda kas tõepoolest oskamatusest asju ajada või mingist oletuslikust huvist.

Võimalikke katastroofiohte üle dramatiseerida pole samuti mõtet ega põhjust. Nüüdsel juhul on põhjus selgelt mujal kui vaidluses selle üle, kui ohtlik see kaadervärk siis tegelikkuses on: demokraatia ühekülgsuses ja selle ühekülgsegi esindusdemokraatia kuritarvituses Saue valla poolt.

Ja nii tulebki neid asju käsitleda. Just sellest vaatepunktist on ka Saue elanikel igati põhjendatud tahe sallida või mitte sallida kõnealust ettevõtlust enda lähedal.

Mis tahes valemid ei kaalu kahjuks üles inimese emotsioone ja enesetunnet. Teame, et ajaloos on olnud tõesti juhtumeid, kus hüdroelektrijaamade paisude rajamisel on üle ujutatud terveid asulaid ning sealt inimesi mujale asustatud. Sellistel juhtudel on inimesed tõesti allutatud valemeile. Vaevalt et Saue vallas võiks samalaadset toimimist põhjendatuks lugeda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles