Justiitsminister Rein Langi selle nädala päevakavad lõi üks teisipäeval Postimehes ilmunud lugu põhjalikult segi.
Keelutühistaja Rein Lang
26. september 2009, 01:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avalikuks tulnud juhtum, kuidas Lang otsustas kevadel siseministri kt-na tühistada Venemaa poliitiku, väidetavalt Eesti-vastaste küberrünnakute korraldamisega seotud Sergei Markovi sissesõidukeelu Schengeni riikidesse, on vajanud lahtiseletamist. Ja seletamist. Ning seletamist – muu hulgas käib minister Lang oma otsust põhjendamas mööda parlamendifraktsioone ja komisjone.
«Ükskõik kui suureks kaabakaks me Markovit ka ei peaks, ja me kindlasti teda selleks peame, ei saa me ilma tõenditeta isikutele üleeuroopalist liikumiskeeldu kehtestada.» Niimoodi võttis justiitsminister IRLi parlamendifraktsioonis esinedes kokku päästerõnga viskamise Moskva poliitikule Markovile.
Peaminister Andrus Ansipi andmeil on Eesti kehtestanud umbes 2000 Schengeni riikide sissesõidukeeldu, lisaks umbes 200 sellist, mis puudutavad ainult Eestisse tulekut. See on küllaltki suur arv ning Markovit puudutanud keeld on neist ainult üks. Mingid keelud lõpevad, samas kehtestatakse kogu aeg ka uusi. Miks on Markovi lugu nii oluline, et nüüd tahetakse selle pärast seada kaalukausile lausa minister Langi ametikoht?
Põhimõtteliselt seadis endine siseminister Jüri Pihl Markovile keelu ühe poliitilise avalduse ajendil, mille Markov tegi ise ühe videokonverentsi ajal. Seda avaldust, kus Markov seostas endale lähedast aktivisti Eesti-vastaste küberrünnakute korraldamisega 2007. aastal, võib mõneti pidada ka praalimiseks. Vähemalt selle õppetunni on Markov kätte saanud, et seesuguste avalduste tegemine Eesti teemal ei jää karistuseta. Kui Markov kevadel pärast keelu kehtestamist koos teiste Vene parlamendiliikmetega Saksamaale Frankfurti lendas, et sealt Prantsusmaale edasi sõita, tekkisid tal piiriületusel probleemid. Maale ta lõpuks siiski lubati – eriloaga.
Kuid nagu näitas kas või eile Postimehes ilmunud Markovi usutlus, pole vastu näppe saamine pannud teda muutma oma vaateid või eelarvamusi Eesti kohta.
Pigem on lugu leidnud kajastamist paljudes Venemaa meediakanalites ning Markovile poogitud sellega külge süütu kannataja ja õige asja ajaja oreool. Markovi reisipiirangu tühistamisega kadus ka põhjus teda selle märtrikrooniga ehtida.
Kahjuks pole avalikult võimalik tutvuda kõigi nende dokumentidega, mis olid Langi otsuse aluseks. Kuna need paberid on varustatud rangete templitega, peab Eesti avalikkus pimesi uskuma, et otsus, mille Lang Markovi keeldu tühistades langetas, oli mõistlik ja seaduslik.
Riigikogus leidub hulk poliitikuid, kes peavad Langi tegutsemist Markovi asjas ebaõigeks ja Eesti huvide vastaseks. Vähemalt esmaspäevani püsib põnevus, kas Langi hakatakse Toompeal umbusaldama. Või tuleb Rein Lang, kes pole just suu peale kukkunud, sellest afäärist sama puhtalt välja nagu varasemaistki skandaalikestest ja tormidest veeklaasis.