Juhtkiri: patsient kõigepealt!

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Perearstisüsteem vajaks korralikku analüüsi

Uuringud, mis käsitlevad inimeste rahulolu arstiabiga, näitavad, et umbes kolmveerand vastanuist on perearstisüsteemiga rahul. Nii kõrge rahuloluprotsent annab alust oletada, et põhijoontes on perearstinduse juurutamine end õigustanud. Siiski on avalikkust sel nädalal rabanud uudis mõnede perearstide väljavõetavatest prisketest dividendidest, mis omakorda näitab, et ka süsteemi kriitikud ei tee niisama tühje sõnu.

Loomulikult ei saa kellelgi olla midagi selle vastu, et tark ja tubli tohter ka head tasu saab. Seda enam, et perearstid on eraettevõtjad ning ettevõtlusloogika ju ütlebki, et osavam teenib paremini. Samas ei kõlba puhtakujuline turulähenemine arstiabisse.

Üleeilses Postimehes juhib majandusteadlane Andres Arrak tähelepanu asjaolule, et perearst pole ettevõtja selle klassikalises vormis. Perearst saab ju oma raha maksumaksjalt, mitte kliendilt või siinses kontekstis patsiendilt. Ent nagu maksurahaga läänelikus riigis kombeks, peab sellega talitamine ka läbipaistev olema. Aga erinevalt enesele palga maksmisest annab dividendide väljavõtmine tublisti kokkuhoidu maksude tasumisel.

Ning teinegi aspekt – ettevõtluses teenib ärimees hästi siis, kui ta klientide soovidele maksimaalselt vastu tuleb. Aga perearstinduses on justkui vastupidi – mida vähem arst haigekassa raha patsientide peale kulutab, seda rohkem jääb enesele. Muidugi, üks perearstidest ettevõtjate tegemise mõtegi oli selles, et arst rahaga kokkuhoidlikult ja ratsionaalselt ringi käiks. Paraku tekib küsimus, kas patsiendi huvid on siin ikka alati kaitstud. Kas patsient saab alati vajalikke protseduure ja uuringuid?

Loomulikult tuleb ravis usaldada arsti ning poleks ju mõeldav, et patsient endale ise diagnoosi paneb ja perearstilt siis kinnituseks uuringuid nõuab, kuid võimalused suurteks dividendideks peaksid andma alust ka arsti tegevusel silma peal hoida. Vaevalt et perearstindusse on vaba käega raha külvatud, kui mujal meditsiinis muudkui kärbitakse. Oletada võib, et siingi on tohtri eelarve üsna optimaalne ning kui ühel kulub kõik ära, aga teine võtab dividende, siis tekib loomulikult küsimus, mida nad nii erinevalt teevad.

See kõik ei tähenda, et perearstisüsteem halb on. Aga patsient peab ju teadma, et tema tervishädad kindlasti õigel ajal õige diagnoosi ja ravi saavad. Juba eelmine sotsiaalminister Maret Maripuu leidis, et ravikindlustussüsteemi tuleks asuda jälle üle vaatama. Võimalik, et lähem analüüs tooks tõesti perearstisüsteemi kitsaskohad nähtavale ja siis saaks neid juba ka kohendama asuda. Patsiendi huvid ikka kõigepealt.