/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2009/03/06/144470t1h5e39.jpg)
Väga vajalik artikkel
Lugejate kirjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tahaksin tänada kolumnist Roy Striderit artikli «Kirjad maalt: palun aidake, ma kardan nii väga!» (PM, 23.09) eest. Mina ise armastan loomi, mistõttu loomade väärkohtlemise teemad on alati südantlõhestavalt valusad lugeda. Kuidas inimesed üldse saavad teisele elusolendile nii teha?! Teisalt jällegi see, et tehakse halba ja kohus neist kedagi ei karista.
Olen ise alati võimaluse piires aidanud, kui on vaja olnud ülekandeid ning koduski mul ringi paterdamas kolme käpaga kiisu, kes leiti tänavalt ja keda keegi endale ei tahtnud. Kuid alati on jäänud tunne, et loomaarmastajad teevad ja teevad... Kuid meedias kõlab vaid ükskõiksus, halvustamine ja ilkumine. Aga teie artikkel, Roy Strider, oli üle väga pika aja selline, mis läks nii väga hinge ning kommentaare lugedes tundus, et vist mõjus ka mõnele inimesele, kes ei pea end nii väga nii-öelda loomainimesteks.
Aitäh, et kirjutasite nii, ja aitäh, et te hoolite!
Anna-Liisa Lainemäe
Mõni sõna Tõrvast
Viimasel ajal on meie ajalehtedes olnud palju juttu keeleküsimustest. Mind ja mu tuttavaid häirib väga mu kodulinna Tõrva nime valesgti kasutamine. Helme kiriku meetrikaraamatus on juba 1729. aastal Tõrva kõrtsi. Tihti kuuleme raadios või teleris sõna «Tõrrva». Tore oli «Laululahingus» kuulda Tõrva neiu ütlust, et emakeele õpetaja nõuab nime hääldamist «Tõrva», so ühe r-häälikuga.
Veelgi valusam on kuulda, kui mõni räägib, et sõidab Tõrvasse. Lõuna-Eestis kasutatakse geograafilistel kohanimedel lühivormi – Tõrva, Valka, Võrru, Tartu. ÕS lubab küll ka teistsugust vormi, kuid see on meile, kohalikele, võõras.
Helgi Teenurm, Tõrva