Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik pärast valimisi suuri muutusi ei ennusta.
Uusi säravaid tähti nimekirjades pole, uusi ideid õhus ei ringle ning valijatel ei jää üle muud, kui reageerida apaatiaga.
Vooremaa peatoimetaja Helve Laasik pärast valimisi suuri muutusi ei ennusta.
Uusi säravaid tähti nimekirjades pole, uusi ideid õhus ei ringle ning valijatel ei jää üle muud, kui reageerida apaatiaga.
Kuigi Rahvaliidu liikmed kandideerivad Jõgevamaa 13 omavalitsusest 11s oma nimekirjadega, on selle erakonna liikmeid valimisliitudes nii Mustvees, Põltsamaa linnas ja Jõgeva vallas kui ka Tormas roheliste nimekirjas. Küsimus on Jõgevamaal selleski, kui paljudes omavalitsustes Rahvaliit opositsiooni taandatakse ja kui paljudes ta endistviisi jätkab.
Praegu on Jõgevamaa 13 omavalitsusest Rahvaliit võimul kümnes. Nii tugevat positsiooni erakond pärast sügisesi valimisi tõenäoliselt enam ei säilita.
Kaevikusõda juba käib, sest erakonna liikmed ise on otsustanud valimisliitudesse minna. Otsa tegi lahti Põltsamaa. «Ühe valimisnimekirja otsustasime moodustada seetõttu, et Rahvaliidu nime seostatakse suuresti Villu Reiljani ja temaga seotud pikaleveninud kohtuasjaga,» tunnistas ERLi Põltsamaa organisatsiooni esimees Toivo Kroon maakonnalehele Vooremaa augusti algul.
Rahvaliit on valimisliidus ka Mustvees. 27. juulil tagandasid seitse Mustvee volikogu liiget senise rahvaliitlasest linnapea Mati Kepi ametist.
Umbusaldusavaldusele kirjutavad Mustvees enamasti alla elukutselised umbusaldajad ehk ühed ja samad inimesed. Nemad ongi Mustvee eripära, sest hullemini lõhestatud kogukonda Jõgevamaal (ja võimalik, et kogu Eestiski) lihtsalt pole. Selles piirkonnas on ühel seltskonnal kahjuks pikka aega kombeks olnud naabritega tülitseda ja igale poole kaebekirju saata.
Seekord tegid aga umbusaldajad endisele linnapeale hoopis teene. Endine Mustvee linnapea on moodustanud 21-liikmelise valimisliidu «Kodulinna areng» ja toonud kohalikku poliitikasse uusi nimesid, eelkõige just ettevõtjaid. Mustvee poliitikas on aeg põlvkondade vahetuseks küps, ehk siis kaob sellest linnakesest ka vana viha ja vaen. Muide, elukutselistest umbusaldajatest kolm tänavu sügisel enam valimistel ei kandideeri.
Mati Kepp toob protestihäältega oma valimisliidust volikokku kindlasti veel mitu inimest. Just see loobki eelduse põlvkondade vahetuseks.
Mati Kepil on ka Mustvee usuringkondade toetus, sest tema valimisliidu nimekirjas on EELK Mustvee koguduse õpetaja, kohalike hulgas väga lugupeetud inimene Eenok Haamer. Eravestluses on Haamer tunnistanud sügavat muret Mustvee saatuse pärast. Just ebastabiilne võim võib sellele linnakesele saatuslikuks saada ka Mustvee suure sadamaprojekti valmimisel. Aga sadamainvesteeringu taga on kinni teisedki rahasüstid, sest ebastabiilsesse keskkonda ei tule ükski erainvestor.
Mustvee vajaks praegu kõige rohkem just stabiilsust. Osa Mustvee linnavolikogu liikmetest pole ilmselgelt võimelised ümmarguse laua taga erimeelsusi selgeks rääkima, nende juhtmõte on «mida halvem, seda parem». See olukord pöördub paraku ükskord nende endi vastu, sest mida külvad, seda lõikad. Mustvees on ka sotsidel tugev nimekiri väljas. Selleski nimekirjas kandideerivad uued inimesed.
Põnevaks on läinud seis Peipsi-äärses väikeses Pala vallas, kus tänavu kandideerib üheksale volikogu liikme kohale 78 inimest. Konkurss on seal maakonna kõrgeim – 8,66 inimest ühele kohale, samal ajal kui maakonna keskmine jääb ka riigi keskmise lähedale, ulatudes 4,93ni.
Kuu aega enne kohalikke valimisi otsustasid neli kohaliku volikogu liiget umbusaldada vallavanem Jozsef Weinrauchi. Volikogu liikmed süüdistasid vallavanemat suutmatuses koostööd teha, volikogu teadmata ametiauto liisimises ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks kallima pakkuja eelistamises. Vallavanem kinnitas volikogule, et enamik süüdistusi on laest võetud, kuigi tunnistas, et oleks pidanud auto liisimiseks volikogult luba küsima.
Viimastel kuudel leppimatult tülli pööranud volikogu esimees Taavi Pirk ja vallavanem Jozsef Weinrauch kuulusid mõlemad Rahvaliitu. Vallavanem astus pärast umbusalduse arutamist, mis küll läbi ei läinud, Rahvaliidust välja.
Järgmisesse vallavolikokku kandideerib Pirk Rahvaliidu nimekirjas, Weinrauch aga valimisliidu «Meie koduvald» eestvedajana.
Peipsi äärest maakonnakeskuse poole põigates tuleb tõdeda, et Saare vallas vaevalt muutusi tuleb ja sotsid peaksid seal eesotsas tarmuka ja sõnaka vallavanema Jüri Morozoviga ülekaalukalt valitsemist jätkama.
Hoopis teistsugune pilt võib avaneda Palamuse vallas, kus samuti käärib. Suurimaks tüliõunaks sotside ja Rahvaliidu vahel on uue vallamaja ehitus, mille viimased tõenäoliselt enne valimisi valmis saavad ja mida esimesed pidevalt kritiseerinud on.
Sotside esinumber on praegune Kiigemetsa kooli juht Urmas Paju, samas nimekirjas on neljandal positsioonil teises valla suuremas asulas Luual metsanduskooli juhtiv ja kohalikus elus arvestatavalt kaasarääkiv Haana Zuba.
Torma vallas kandideerivad esimest korda Jõgevamaal tänavu ka roheliste erakonna inimesed – nimelt löövad roheliste tuultes kaasa lisaks kolmele Eestimaa Roheliste liikmele üks rahvaliitlane ja kaks parteitut. Pikim nimekiri on Torma vallas Rahvaliidul, samuti on seal kolm üksikkandidaati.
Kõige põnevamaks kipub seis minema Jõgeva vallas, kus on enim kandideerijaid – 124 inimest 19 kohale volikogus. Pikim nimekiri Jõgeva vallas on Rahvaliidul – 37 kandidaati –, järgneb Keskerakond 34 ja Reformierakond 21 nimega. Üllatusi nendes nimekirjades paraku ei ole.
Küll on aga endine maavanem Aivar Kokk 16 inimesest kokku pannud valimisliidu «Hea vald», troonides ise selle eesotsas. Kokk oli enne maavanema ametisse minekut Jõgeva vallavolikogu esimees ja on rahva hulgas väga populaarne.
Ametlikult välja käidud versiooni järgi on Kokk vallavolikogu esimehe kandidaat. Praegu ta vallavanemaks kandideerida ei saa, sest seadusesäte keelab riigiametnikel kolme aasta jooksul asuda tööle omavalitsustes, mille üle nad on järelevalvet teostanud.
Kuid riigikogus läbis neljapäeval esimese lugemise eelnõu, mis lubaks riigiametnikel asuda tööle varem nende kontrolli all olnud riigi- või omavalitsustes, muu hulgas lubaks seadus vastuvõtmisel ka endistel maavanamatel linnapeade või vallavanematena töötada. Kui seadus vastu võetakse, ei saa välistada võimalust, et Aivar Kokk hoopis Jõgeva vallavanema ametis jätkab.
Viktor Svjatõševist, kellega Kokal on väga paljudes põhimõttelistes küsimustes eriarvamus, on vahepeal küll maavanem saanud, kuid see ei pruugi tähendada konflikti kadumist.
Jõgeva linnas jätkab tõenäoliselt Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon. Küsimus on, kui palju volikogu kohti jääb Rahvaliidule ja IRLile. Just kauaaegse ja populaarse linnapea Viktor Svjatõsevi tööleasumine maavanemana lõi Jõgeval tegelikult kõik kaardid segamini. Reformierakonna nimekirjas Svjatõšev küll kandideerib, kuid selge on, et kohalikus elus ta endise jõuga kaasa lööma ei hakka. Kuid ei tasu unustada, et volikokku valituna (peatades küll esialgu oma volitused) jääb maavanemal võimalus edaspidi kriitilisel momendil linnavolikokku tagasi tulla. Seda enam, et maavalitsuste tulevik on kaunis ähmane ja võimalik, et uut ametit jagubki vaid järgmiste riigikogu valimisteni.
Kas Svjatõševi hääled saab vastne linnapea Kalmer Lain või keegi teine, selgub pärast 18. oktoobrit. Keskerakonnal ja Rahvaliidul tuleb Jõgeval pensionäride häälte pärast omavahel võistelda ning Keskerakonna soovi valimised suurelt võita ei saa väga tõsiselt võtta.
Väga igavaks võib kujuneda aga valimisvõitlus Põltsamaa linnas ja vallas ning Pajusi vallas. Põltsamaal on Rahvaliit eesotsas praeguse linnapea ja 2005. aasta kohalikel valimistel 371 häälega teise tulemuse saavutanud Jaan Aiaotsaga koondunud valimisliitu «Meie Põltsamaa». Küllap Aiaots ka seekord tublisti hääli saab, sest tema põhikonkurent, üle-eelmine maavanem ja praegune SOS-Lasteküla tegevjuht Margus Oro tänavustel valimistel ei kandideeri. Aiaotsa hääli oleks aga ära võtnud vaid Oro.
Põltsamaa vallas võib Rahvaliit endiselt valitsema jääda, kuid seda juhul, kui rahvale ei tule meelde Pudivere karjäär, Tartu Maja tehas ja muud kohalikke kõvasti ärritanud projektid.
Uusi säravaid tähti ühegi Jõgevamaal kandideeriva erakonna valimisnimekirjas pole. Sisulisi arutelusid, kus selguks, mis on tegelikult järgmiste aastate jooksul piirkonnale oluline ja kas nende plaanide elluviimiseks oleks võimalik oma kogukonnas ka kokku leppida, napib. Ikka löövad emotsioonid üle pea ja loobitakse soppa. Või piirdutakse lihtsate populistlike lubadustega, andmata endale aru, kas omavalitsuse kõhnuke rahakott neid ka täita võimaldab.
Enne valimisi rakendatakse enamasti maal, aga ka linnades inimeste lõa otsas hoidmiseks mitmesuguseid taktikaid. Paljudes kohtades kasutatakse hirmutamist: kui sa ei hääleta meie poolt, ei tule meiega, siis võid ilma jääda töökohast, sattuda põlu alla, jääda ilma abist jne. Osa inimesi tunnebki end pidevalt tõrjutuna ega haaku kuidagiviisi võimulolijate soovide ja püüdlustega ning ei räägi seetõttu kaasa kohalikes asjades.
Veel tõsisem reaktsioon sellistele asjadele on apaatia, kusjuures sedagi võib väga palju täheldada. Öeldakse, et mis nüüd mina, ma ei muuda mitte midagi. Ja jäetaksegi valima minemata.
• Mai Treial (Rahvaliit)
• Aare Olgo (Keskerakond)
• Priit Põdra (IRL)
• Kalmer Lain (Reformierakond)
Allikas: vabariigi valimiskomisjon