Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv.

FOTO: Peeter Langovits

Viimastel päevadel on mu käest palju küsitud, kas Ott Tänakust saab uus Markko Märtin.

Püüdmata asjade käigust ette rutata, julgen vastata jaatavalt. Need, kes Eesti autorallis toimuvat tähelepanelikumalt jälgivad, saavad aga aru, et vähemalt seni on tegemist ideaalse paari moodustava õpetaja ja õpipoisiga.

Märtin toimetab kodustel ralliteedel omanimelise tiimiga juba neljandat aastat ning seni on kõikidel hooaegadel tuldud Eestis väärtuslikumaks peetava N-rühma meistriks. Tänak oli küll alles kolmas noor roolikeeraja, kes mullu sügisel Märtini valvsa pilgu all tiitlini jõudis – samas aga esimene, keda ta pidas vajalikuks suurde rallimaailma aidata. Asjade selline käik paneb Tänakule automaatselt külge kvaliteedimärgi. Avansina, aga siiski… Vaevalt hakkaks Märtini-sugune mees üldse keskpärase sõitjaga jahmerdama.

Märtin on keeruline isiksus, kelle mõttemaailma raske tabada ning ilmselt teab vaid ta ise, miks ta ühel hetkel otsustas, et tasase olekuga saarlane on just see, kellest tippmeest vormida. Olenemata toonastest argumentidest võib juba praegu suurema kahtluseta väita, et Märtin pani valikuga kümnesse.

Pääses ju Tänak tulevaks hooajaks rallimeeste marjamaa servale – kuus MM-rallit on kindlustatud ning seda täiesti tasuta. Praegu autorallis toimuva taustal tundub see muinasjutulise võimalusena. Nüüd ei tohi jääda paari esimese magusa marja suhupistmise järel mõnulema, vaid senise innuga edasi töötada.

Tegelikult tekitab Tänaku ja Märtini koostöös erilist imetlust kogu asjaajamise rahulikkus – iga arengutrepil astutud samm on põhjalikult kaalutletud. Ei pea olema mõttehiiglane taipamaks, et see on auto­spordi telgitaguseid ja seal esitatavaid nõudmisi peensusteni tundva Märtini teene.

Räägiti ju juba möödunud suvel, et Eesti teed jäävad Tänaku jaoks kohe-kohe kitsaks, ent vaatamata sellele ei kiirustatud raha paremale ja vasakule pildudes pea ees MM-rallide karusselli sukelduma. Võistlusi valiti hoolikalt ning kõige selle juures lähtuti enda käsutuses olnud rahast. Nii oodati ja otsiti oma võimalust. Kui see aga kusagilt kaugustest pisikese valgustäpina paistma hakkas, keskenduti vaid eesmärgi saavutamisele.

Juba praegu tasub kannatamatult oodata järgmist rallihooaega. Siis saab selgeks, kui palju Tänakus annet peitub. Ilmselt pole lisaks Märtinile ühtegi inimest, kes seda täpselt adub – kui temagi. Pole ju Tänak saanud veel ennast suures sõidus tõestada. Kuid ma ei üllatuks, kui juba aasta pärast saab rääkida uuest sammust – ikka nende kahe mehe koostööna.