Rein Lang tühistas küberründaja viisakeelu.

FOTO: Urmas Nemvalts.

Kahtlusi tekitav otsus valitsuskriisi ajal

Kevadise valitsuskriisi ajal täitis siseministri kohuseid justiitsminister Rein Lang. Sellel ajal kustutas ta Schengeni viisaruumi nn mustast nimekirjast Vene riigiduuma saadiku Sergei Markovi. Tegu on mehega, kes tunnistas avalikult, et tema nõuniku käsi oli mängus pronksööde ajal Eesti veebilehekülgi halvanud küberrünnakus.

Miks Lang Markovi nimekirjast kustutas? Ta põhjendab, et polnud mitte mingeid tõendeid, et Markov ise oleks toime pannud kuriteo. Minister Langi hinnangul polnud piisav tõend, et Markov teatas 21. sajandi infosõjale pühendatud Washingtoni-Moskva videokonverentsil, et küberrünnakud korraldas tema assistent. Avaldus sai Eestis teatavaks hiljemalt tänavu 10. märtsil, mil Eesti Ekspress avaldas selle kohta uudise.

Nimekirja kanti Markov oletatavalt pärast seda ning kustutamine toimus Jüri Pihli (SDE) siseministri ametist vabastamise (21. mail) ja uue ministri Marko Pomerantsi ametivande andmise (4. juunil) vahel. Ka siis, kui nõustuda, et Markovi süü küberrünnakutes polnud tõendatud, jääb küsimuseks, miks oli vaja ta mustast nimekirjast maha tõmmata just Eesti valitsuskriisi ajal?

On hea komme, mida organisatsioonide juhtimisel üldiselt järgitakse, et lühiajaline asendaja ei langeta igapäevase töökorralduse piire ületavaid otsuseid.

Kuhu piir tõmmata, pole paraku alati selge. Kõnealuse juhtumi puhul tekib näiteks küsimus, kas Markovi kustutamine ajastati teadlikult päevadele, mil seda asja said ajada kaks Reformierakonna ministrit, välisminister Urmas Paet ja Rein Lang omavahel? Kas Markovi mustast nimekirjast kustutamise taga võis olla midagi keerukamat, kui Rein Langi toodud põhjendused? Kui astuda vandenõuteooriate radadele, võime küsida, kas tegu võis olla mingit sorti kahe riigi poliitikute vahelise vahetuskaubaga? Kas oli mingi varjatud põhjus, miks mitte jätta otsuse langetamist uuele siseministrile?

Võime siiski oletada, et Markovi musta nimekirja panemise ja sellest kustutamise vaheline aeg oli suhteliselt lühike. On ka usutav, et asjaajamine võis loomulikku rada pidi välisministeeriumi kaudu jõuda siseministri lauale just siis, kui portfelli hoidis ajutiselt Lang. Ent lähemaid põhjendusi ja selgitusi ootame huviga.

Võime ka küsida lähenevate valimiste kontekstis, kellele on Langi otsuse avalikuks tulek just praegu kasulik.

Putini parteiga lähedast sõprust pidavale Keskerakonnale on see võimalus näidata Reformierakonda endaga sarnasena, ent salalikumana. Kasu võiks lõigata ka IRL, eeldusel, et skandaal ei aja valitsuskoalitsiooni lõhki.