IT-ekspert Linnar Viik

FOTO: Peeter Langovits

Pühapäeva öö. Tähed siravad taevas ja ööbik on endast välja minemas. Rate.ee portaali kasutab hetkel 13 452 inimest. Viimase viie minutiga on neist 26 lisanud teistele vaatamiseks endast uue foto.

Samal ajal on kaheksa kasutajat saatnud kümme krooni maksva lühisõnumi, millega oma lemmikpildile lisaks ka enda pilt teiste kasutajate ekraanile tuua.

Rate ongi elu

Infoühiskonna trendide uurijad on internetipõlvkonna väärtushinnanguid analüüsides pidanud tõdema, et erinevalt paljudest muudest senistest põlvkondadest on neid, kes sündinud, arvutihiir ühes ja mobiil teises käes, raske ühiste tunnusjoontega kirjeldada.

Vara algav eristumissoov, individuaalsete huvide esiletõstmine, tähelepanu ja fookuse kiire muutmine, paljude asjadega tegelemine samal ajal räägivad killustunud sotsiaalsest mustrist.

Enamiku internetipõlvkonna jaoks on netis toimuv päris elu, internet lahutamatu osa elust. Seega ei maksa ka irooniliselt kulmu kergitada, kui keegi ütleb: «Rate on päris elu.» See ongi elu ning seda tõsisemalt tuleb suhtluskeskkondade teenuste sisusse suhtuda.

Teiseks ühisjooneks internetipõlvkonnas on kasutajate suhe tehnoloogiasse. Oleme vaevalt jõudnud harjuda, et riietus kõneleb inimesest enam kui tema teod, ning juba peame silmitsi seisma uue nähtusega, kus arvuti, mobiiltelefon ja muusikamängija on osa inimese identiteedist.

Arvestades, et internet ning muud uued tehnoloogiad jäävad lahutamatuks osaks uute põlvkondade elust, tuleb ka nende tehnoloogiate kasutusvõimalustele ja kasutuse sisule enam tähelepanu pöörata. Lihtsalt kinnikeeramine pole mitte ainult noorte kiviaega tagasi surumine, vaid ka nende elu vaesestamine.

Alati võib küsida, et mille poolest näiteks Rate on noorte elu rikkamaks teinud, ning vaevalt me mõistlikku vastust kuuleksime või vastusest aru saaksime. Samamoodi ei pruugi aga sajad tuhanded noored aru saada, miks peab hommikul kindlal kellaajal Pika Hermanni otsa sinimustvalge lipu tõmbama, riigihümni püsti seistes laulma ning oma kodumaa turvalisuse asjus Jumalale lootma jääma.

Esmalt tasuks aga küsida ning püüda mõista. Ilma naljata – äkki on Rate’il samavõrd konfliktne tähendus nagu pronkssõduril?

Tehniliselt teostuselt on Rate robustne ning töökindel, äriliselt kasumlik ja tema sulgemist ei soovi väidetavalt ei tema omanikud ega kasutajad, keda on enam, kui viimastel riigikogu valimistel olnuks absoluutse enamuse moodustamiseks vaja hääli koguda.

Sedavõrd suure kasutajaskonnaga avalikult pakutava teenuse üle on liialt vähe arutelu olnud, samuti pole see muutusteni viinud. Eesti Raudtee ja Estonian Airi üle arutleme küll, kuigi ei praegu ega ka pikemas perspektiivis mõjuta kumbki meie elu sellisel määral, nagu seda võib teha mõni terveid earühmi kattev internetiteenus.

Rate.ee tegevust kontrollivad Eesti, Rootsi ja Soome valitsus. Nimelt haldab seda portaali Serenda Invest OÜ, millest 51 protsenti kuulub Eesti Telekomi tütarfirmale AS EMT. Eesti Telekomist 27,17 protsenti kuulub Eesti riigile, 53,7 protsenti aga TeliaSonerale (Rootsi ja Soome riigile kuulub sellest firmast kokku 59 protsenti).

Seega küsimus kolme riigi valitsusele: millist riiklikult tähtsat teenust pakub see suhtlusportaal, mille käive ja kasum on sedavõrd marginaalsed, et ei vääri isegi finantsaruannetes kajastamist?

Kindlasti kuluks marjaks ära, kui AS EMT avalikult selgitaks oma seniseid ja tulevasi ambitsioone rate.ee arengus. Seni on kommentaaridest pigem hoidutud – kasutaja ei märka EMT ja Rate’i vahelist seost ei esmapilgul ega ka kummagi ettevõtte avalikku infot uurides. Kommentaarid on pigem süüdistusi tõrjuvad kui omapoolset aktiivset ja positiivset visiooni pakkuvad – aeg oleks oma senist suhtumist muuta.

EMT, teil ju ikka on positiivne visioon Rate’i kohta olemas, eks? Öelge, kui oluline on teie ettevõtte väärtuste ja missiooni täitmiseks see portaal ning mille võrra muutub maailm Rate’i kasutamisest paremaks. Või oskavad sellele küsimusele paremini vastata Eesti Telekomi omanikud – Eesti, Rootsi ja Soome valitsus, kes püüavad ühiselt ehitada turvalist ja kasutajasõbralikku infoühiskonda?

Kasutajate soovid

Internetipõhiseid suhtlusvõrgustikke on kümneid tuhandeid ja meie Rate’ist sadu kordi suuremaid. Head teenust iseloomustavad ka selged ja kasutaja turvalisust silmas pidavad reeglid.

Rate.ee reeglid on selged – kui Rate ei meeldi, siis ära kasuta. Meie sinu kohta liigselt ei päri, kui sa otseselt kehtivaid (autorikaitse)

seadusi ei riku, siis tee, mis tahad. Sündsa ja sündsusetu piiri kehtestab kasutajate enamus, seda nii sõnas kui pildis. Moderaatorite asi on enamiku kombatavate piiridega end pidevalt kohandada.

Esimese asjana oleksin oodanud selgeid ja eelkõige alaealisi puudutavaid kasutusreegleid, mida aga paraku pole. EMT on turule toonud innovaatilise mobiil-ID, millega liitumine pealegi tasuta. Olgu siis eeskujuks kõigile ja koligu kolme kuu jooksul kõik kasutajate kontod mobiil-ID-ga identifitseeritavaks. Alaealistele peaks aga olema Rate’iga liituda võimalik vaid vanemate nõusolekul ja juuresolekul – näiteks võiks see toimuda kas või EMT esinduses.

Loomulikult peab vanematel olema oma alaealise lapse kontole ligipääs, et näha nii oma lapse saadetud kui ka temale laekunud suhtlust. Kui Rate juba on kord päris elu, siis käitume seal ka päris elu reeglite järgi – nõuame teenuse pakkujalt turvalise ja kasutajasõbraliku infoühiskonna kohast teenust.

Teisipäeval koguneb Eesti Telekomi aktsionäride koosolek, kus tuleb jagamisele üle 1,3 miljardi kroonine puhaskasum (0,61 eurot aktsia kohta). Jätaks ehk ühe eurosendi aktsia kohta jaotamata ning panustaks senisest veel kukesammu võrra enam meie pealekasvava internetipõlvkonna nimel?