Hetk selle sügise valimiskampaaniast, ekslinnapea Ingrid Danilov (IRL, keskel), valimised võitnud linnapea Urmas Sukles (Reformierakond, vasakul). Pildil paremal endine linnapea Teet Kallasvee.

FOTO: Arvo Tarmula / Lääne Elu

Haapsalul on oma Edgar Savisaar, oma Margaret Thatcher ja oma lustilauljast hipi. Ent valimiste eel on valgus ere ja varjud tumedad, kirjutab ajalehe Lääne Elu toimetaja Ivar Soopan.

Legend on nagu telefonimäng – iga uue edasirääkija kaudu lisandub uusi nüansse. Mõni legendi kangelane ei pruugi midagi teha, sest minevikus loodud kuvand elab jõudsalt oma elu. Mõni teine vajab aga pidevalt värskust ja kuvandi täiendamist. Eesti poliitikas on sääraseks tegelaseks Edgar Savisaar, kuid selline mees on olemas ka Haapsalu poliitikas.

Tal on natuke üle 10 000 elanikuga linna juhtimises suur poliitiline kogemus. Ta oskab šõud teha, vajadusel demagoogilisse arutellu langeda, julgeb otsesõnu küsida, teravmeelselt nalja visata, sarkastiliselt salvata ning avalikult solvuda ja toast välja marssida. Teda on kiidetud pilvedeni ja kirutud maapõhja. Kahtlasteks nimetatud tegude vari on kord hele-, kord tumehall. Kõik oleneb sellest, kust suunast ja kui eredalt valgus paistab.

See mees on Haapsalu Reformierakonna valimisnimekirja esinumber ja linnapeakandidaat Urmas Sukles – mudakuningaks tituleeritud endine arst ja praegune sanatooriumiärimees.

Nüüd, valimiste eel, paistab valgus taas eredalt ja varjud on tugevad. Kuid nagu Savisaaregi puhul, nii on ka Suklesel poolehoidjaid, kellele ei lähe korda iidoli vastu välja hõigatud kahtlustused. Kui pole kaljukindlat tõestust, siis pole olnud. Mis võib ka tõsi olla, aga ei pruugi. Haapsalu inimestele pole vaja eelnevaid lauseid lahti seletada, teistele mõned selgitused.

Sukles tõusis linnapeaks üllatuslikult 1993 ja jäi troonile tervelt üheksaks aastaks. Linnapeaks saades alustas Sukles oma terviseturismiäri laiendamist. 1994. aastal löödi Paralepa ranna lähistel kopp maasse ja natuke enam kui kahe aasta pärast valmis Fra Mare spaa. Haapsalu tervisemuda propageeriv keskus laienes järjekindlalt suviti linna rahvarohkeima liivaranna ääres ja kerkis äriliselt edukaks ettevõtmiseks.

Oponendid süüdistasid meeri selles, et linna territooriumil asuv spaa pole tuult tiibadesse saanud mitte ainult soodsatest rannikutuultest, vaid tänu Suklese kui linnapea ja volikogus enamuses olnud reformierakondlaste jõuvõtetele. Oli see nii või mitte, ühtegi ametlikku uurimist pole Suklese vastu kunagi algatatud, kuid üks on kindel – Fra Mare spaa on olemas.

Võib küsida: kas Suklese linnapeaks olemine tuli talle kasuks või on Suklese spaaäri toonud kasu linnale? Ilmselt on õigus neil, kes vastavad: nii üht kui teist.

Sukles sõidab linnas ringi lahtise katusega villisega, kiilas peanupp päikese käes uhkelt säramas. Teda võib peaaegu igal õhtul näha linnas jalgrattaga sõitmas või koeraga jalutamas. Ta käib rahvakogunemistel ja kontsertidel, seljas triibuline särk ja kaelas valgete täppidega punane rätik. Ta on olnud üks linna täpsema käega korvpallureid – täpselt kümme aastad tagasi tabas ta ühes kohalikus liigamängus 19 kolmepunktiviset ja kogus 61 punkti! Ta istub meelsasti sõpradega pubis ja rüüpab õlut. Ta on kogu aeg pildil ja see pilt on maalitud justkui impressionistliku kunstniku selgelt nähtavate pintslitõmmetega.

Kirjutasin Suklese isikust nii pikalt, et selgitada, milline on tema minevik, olemus ja stiil. See on vajalik eelteave, kui jutuks tuleb teine kandidaat linnapea kohale, kes on Suklese vastand. Just see teeb valimised Haapsalus huvitavaks ja põnevaks.

See inimene on Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat, praegugi linna juhtiv Ingrid Danilov.
Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi keemikuharidusega abikaasa Ingrid on daam, mitte lihtsalt naine. Tal on ametnikutöö kogemus nii maa- kui ka linnavalitsusest.

Linnapeaks sai ta siis, kui Teet Kallasvee 2007. aastal ametist loobus. Tagasihoidlikkusega silma paistev naine on sellest ajast end heast küljest näidanud ja on selge, et tal on tugev toetajaskond. Ta on intelligentne ja aus, vähemalt pole seni olnud põhjust aususes kahelda, ning oskab oma tundeid vaos hoida. Valdavalt meestest koosneva linnavolikogu ees esinedes lööb mõnikord välja ka margaret-thatcherlik sihikindlus ja julgus end maksma panna.

Kõrvalt vaadates tundub, et ta võtab liiga palju tööd enda kanda ja tahab kõigega ise kursis olla. See võib tähendada, et talle meeldib kontrollida, kuid ei saa välistada ka võimalust, et nii peab käituma juht, kellel on temast liiga palju nõrgemad alluvad.

Danilov on pidanud linna juhtima heal ajal, kuid ka perioodil, mis on ühe omavalitsusjuhi õudusunenägu. Kõik omavalitsused on raskustes, töötute arv kasvab, Haapsalus on see jõudnud 11 protsendini. Raha tilgub eelarvesse vaevaliselt nagu hangunud mesi lusikalt.

Samal ajal on linnas käimas lausa sajandi ehitusteks kutsutavad tööd: linna südames asuv tontliku välimusega ja aastaid renoveerimise järele karjunud kultuurikeskuses käib kümneid miljoneid maksev remont; Haapsalule Põhjamaade Veneetsia hüüdnime andmisel olulist rolli mänginud mereäärne promenaad peab põhjalikult värskendatuna valmima tulevaks suveks; hiljuti valmis staadioni ümbritsev spordikompleks ja planeerimisel on uus spordihall...

Mitte kunagi varem pole linna strateegiliselt nii tähtsaid paiku korraga ehitatud või remonditud. Kõik see, ühele väikelinnale ülikallis ettevõtmine, on alanud Danilovi võimu ajal, Suklese kunagine spaaehitus on selle kõrval liivalossi meisterdamine. Kuid ega neid saa ega peagi võrdlema.

Praegu ei tea keegi, kas nii suurejooneline ettevõtmine on kuurortlinnale uue hingamise algus või oli tükk korraga hammustamiseks liiga suur, nagu on arvanud ka Sukles. Tema kriitika võib olla õigustatud.

Suurejoonelise ehitustegevusega on kaasnenud küsitavusi ja kahtlustusi. Opositsioon ja Sukles on korduvalt tõstatanud küsimusi ehitustegevust saatva võimaliku korruptsiooni või hoopis linna ehitusvaldkonna eest vastutajate saamatuse kohta, kuid need küsimused on olnud linnavalitsusele laiemalt, mitte otseselt Danilovile. Vähemalt praegu pole Suklese rünnakuil tulemust olnud, kui mitte arvestada, et mõningaid näpukaid on linnavalitsus tunnistanud.

Danilovi üks argumente linnapeaks kandideerides on see, et ta soovib alustatu lõpule viia, mitte jätta raskes seisus linna kellegi teise juhtida. Kõlab hoolivalt, ja neile, kes valimiste eel uskuda soovivad, ka siiralt.

Suklese ja Danilovi vastasseisu kokkuvõtteks on paslik parafraseerida mõlemat kandidaati. Suklese üks meelislauseid on: linnal pole enam peremeest, minu võimu ajal oli! Danilov vastab talle väärikalt: tõsi, peremeest pole, aga Haapsalul on perenaine!

Kogu toss on läinud kahe kandidaadi kirjeldamisele, kuid Haapsalus kandideerib linnapeaks ka kolmas inimene — Andreas Rahuvarm. Praegu on ta volikogu esimees ja sai selleks eelmistel valimistel Keskerakonna nimekirjas kandideerides, kuigi oli parteitu. Ka nüüd läheb ta valimistele parteituna Keskerakonna seltskonnas. Ta on konkurentidest noorem – sai äsja 40. Poliitilist kogemust veel napib, kuid huvitav on temagi minevik.

Ta on õppinud Tallinna Pedagoogilises Instituudis poiste tööõpetuse õpetajaks. On olnud Vaasa linnas noortejuht ja kirikuõpetaja, valdab nelja võõrkeelt. Praegu aga õpib kaugõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koolimuusikat. On olnud haldusdirektor ja välissuhete spetsialist, tootmis- ja peadirektor, projektijuht, armastab mööblit restaureerida.

Laulab nagu noor jumal ja mängib pilli, kunagised hipilikud õlgadeni juuksed on jäänud juuksuripõrandale, kulunud teksad on ta vahetanud ülikonnapükste vastu, kuid sisus on ikka veel tunda kunstnikuhinge. Volikogujuhi kogemused segatuna rahvameheliku lauliku ja nelja lapse isa laitmatu renomeega võivad olla Eesti lapsesõbraliku linna tiitlit kandvas Haapsalus löögivõimelised argumendid.

Kuigi rahvas valib volikogu, mitte linnapead, on just need kandidaadid kolme suurema poliitilise jõu häältepüüdjad. Ilmselt domineerib enim hääli saava kandidaadi üles seadnud erakond ka uues linnavalitsuses. Vaevalt aga, et ülekaal saab olema üksi valitsemiseks piisav. Nii populaarne pole Haapsalus ükski partei.

Linnapeakandidaadid Haapsalus
•    Ingrid Danilov (IRL)
•    Urmas Sukles (Reformierakond)
•    Andreas Rahuvarm (Keskerakond)
•    Ülle Kruus (SDE)
Allikas: vabariigi valimiskomisjon