Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus on, kutset pole
Heino Levaldi artikkel «Kuidas Eestis väiksem rahvuslik katastroof suurema abil ära hoiti» (PM 25.01.) oli väga sisukas. Tükati olin ka isiklikult artiklis käsitletuga kursis, kuid ei kujutanud ette, et praegusel ajal on seis selline, kus omandad hariduse, kuid sellega ei kaasne kutset.
Nüüd mõistan täielikult Eestis tekkinud olukorda, kus haritud inimesi on küllaga, kuid neil pole kuhugi tööle minna neil puudub kutse.
Ei tahagi pikemalt refereerida austatud majandusdoktori väga vajalikku artiklit, milline paneb aluse mõtlemiseks ilmselt paljudele lapsevanematele, kui nad oma lapse haridust suunama hakkavad.
Olukorras, kus Eesti majandusele alusepanijate hulgas on suur osa nendest, kes on hariduse saanud enne artiklis märgitud 1991. aastat, on kerkinud küsimus tänase, ilma kutseta hariduse otstarbekusest. Selle küsimuse edaspidise lahendamise juures on oluline osa praktikutel, kes tööturgu tunnevad, mitte aga eluvõõrastel haridusametnikel.
Asjas selguse saamiseks tahan pöörduda ajalehe kaudu avalike küsimustega haridusministeeriumi poole.
1. Kas vastab tõele, et ühtedel erialadel antakse koos haridusega kutsekvalifikatsioon, teistel antakse kooli lõpetamisel diplom, mis tõendab hariduse saamist õppekava järgi? Millistel erialadel ja millistes kõrgkoolides antakse kutset omistavad dokumendid?
2. Kas vastab tõele, et ainult 1991. aastani anti kutse ja seda tõendavad dokumendid said kõk kutse- ja kõrgkooli lõpetajad?
3. Kas vastab tõele, et 1991. aastani kõrgkooli lõpetanud ja nendele antud dokumendid vastavad ELis magistri tasemele?
4. Kas vastab tõele, et 1994. aastal vastu võetud valitsuse määrus ei võimalda kutse- ja kõrgkoolide lõpetajatele anda kutsekvalifikatsiooni ning lõpetajate diplom ei anna õigust erialase töö tegemiseks eriala puudumise tõttu?
5. Kas vastab tõele, et kutse andmise lõpetamisega kutse- ja kõrgkoolides likvideeriti teadlikult koos haridusega kutsekvalifikatsiooni saamise võimalus?
Küsimused on adresseeritud haridusministeeriumi vastavale osakonnale, kus töötavad haridust ja selle põhimõtteid tundvad inimesed. Ent kui küsimustele vastab üdini poliitikust «lapsminister» või mõni poliitiline asekantsler, siis oleks leheruum ilmselt raisatud ja ühtegi sisulist vastust poleks võimalik saada.
Mart Edur, seni kutsega pedagoog
Leinav pronkssõdur
Pronkssõdur pole võitja, ta on eestlase näoga leinaja. On võtnud kiivri peast, seisab langetatud päi, andes au neile, kes langesid sõjas. Samas palub ta andestust, et ei jõudnud sõjast koju tagasi.
Ainuke asi, mis pronkssõduri juures häirib, on sõduri pea kohal olev Nõukogude Liidu vapp. Kui see vapimärk maha võtta, siis võiks näiteks jätta sinna lihtsalt sileda seina või paigutada selle asemele meie õnnetäht kaheksakand, maarjamaa kaitsesümbol.
Vaike Kukk
Haruldus rahvuskalaks
Rahvusvaheline Linnukaitsenõukogu soovitas rahvuslinnuks valida linnu, kes on oma maal väga soositud ja tuntud. 1962. aastal valiti eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. Soositud võis ta ju ornitoloogide hulgas olla, aga kui tuntud?
Olen olnud sage külaline Puhtus juba 1979. aastast alates, kui seal veel ornitoloogiajaam asus. Puhtus näeb ja kuuleb palju huvitavat, kuid mitte meie rahvuslindu.
Süda läheb soojaks, kui jälgida lätlaste rahvuslindu linavästrikut. See lind lausa otsib seltskonda.
Kuna rahvuslind, aga ka rahvuslill on aja jooksul muutunud meil harulduseks, siis äkki valiks rahvuskalaks kohe mingi haruldase kala?
1954. aastal püüti Pärnu lahest tuunikala ja samal ajal õnnestus minul püüda kaheksa atlandi silmu. Lähiminevikus ujus aga Muhu kalurite kastmõrda atlandi tuur.
Missugune kalatoode on Eestis tuntuim? Kilusprotist pole mõtet rääkida, siin on jäme ots lätlaste käes. Nii jääb üle vaid vürtsikilu.
Nõukogude ajal läksid traalimehed nii ahneks, et kilust püüti puhtaks nii Soome laht kui ka Läänemere keskosa. Kilu oli nii tark, et peitis end Botnia lahte ja paljunes seal. Tänu sellele on teda nüüd jälle meie vetes üldise kalavaeguse taustal ujumas. Nii et Läänemere kilu on kõige targem kala.
Tegelikult tuleks vist hoopis välja kuulutada anekdootide võistlus põllumajandusministeeriumi auhindadele.
Henno Tumma, Virtsu