Sügis külma ilu toob meil’!
Nädala värss
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügiseti puhuvad meil tihti valjud tuuled,
soppa lendab, uputab, kuri tuleb suule.
Sügiseti langevad ka väga kaunid lehed,
elutuna seisavad nad igas ajalehes.
Sügiseti võetakse meilt kartulidki ära.
Kõrvad, need ei armasta koorte-söömis-plära.
Sügiseti lendavad meilt minema ka kured,
penid muudkui hauguvad, mõni neist ka pureb.
Sügiseti ripuvad linnas suured pildid,
millel inimesed, kes saanud külge sildid.
Sügiseti pimeneb, kaovad valged õhtud.
Poeks ka ise kuhugi, aga pole põhku!
Sügiseti valivad inimesed juhte,
kuigi kogu kära neil kokku ajab juhtme.
Sügiseti valmivad ju ülimaitsvad viljad.
Paraku me näeme neid siis, kui liiga hilja.