Ühine lennufirma ei tohiks Leedule ja Eestile tähendada ääremaastumist
Juhtkiri: Läti Lend
12. september 2009, 00:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga lennundusasjatundja mõistab, et kolmes Balti riigis eraldi on liiga vähe võimalikke kliente, pidamaks ülal jõukal järjel rahvuslikku lennufirmat. Seega pole Leedu initsiatiivis luua Baltimaade ühine lennufirma midagi üllatavat. Seda enam et leedukate endi lennufirma FlyLAL pankrotistus juba selle aasta alguses.
Ent eestlased saaksid seda ideed siiralt «Braavo!» hõisates toetada vaid siis, kui oleks kindel, et ühislennufirma sõlmjaam asuks Tallinnas. Paraku kipub kindel olema hoopis see, et sõlmjaam siin asuma ei hakka.
Esiteks juba ainuüksi geograafiline tegur – Riia on Balti riikide keskpunktis ja seda asjaolu ei saa kuidagi muuta.
Teiseks. Kuigi idee on alles toores, tasub siiski kuulata ka pessimiste, kes ei arva, et ühislendamise egiidi all koonduksid kolm senist rahvuslikku lennufirmat ühiseks ettevõtteks. Kui jälgida lätlaste Air Balticu senist käitumist ja turgude hõivamise strateegiat, siis kipub asi küll sinnapoole, et nemad neelaksid Estonian Airi ja selle, mis FlyLAList veel alles, lihtsalt alla. See tooks omakorda kaasa monopoolset seisundit nautiva suurfirma tekke.
Ei ärata ju Air Balticu käitumine praegu kuigivõrd usaldust. Ei, vaidlustamise alla ei lähe konkurentsivabaduse põhimõte – kes pakub paremat teenust ja odavamat hinda, peabki olema võidumees. Ent Air Baltic ei saaks oma turuosa odavamaid lende pakkudes praeguse hooga kasvatada, kui neil poleks Läti riigi tuge. Asjaolu, et Läti riik lennufirmat riigieelarvest suuresti toetab, on juba mõnda aega konkurente pahandanud.
Reisija jaoks ei ole muidugi mingit põhimõttelist vahet, millise lennufirmaga ta lendab, peaasi et lendab. Ja odavalt võiks ka. Kahjuks kipub monopoolne suurfirma igas valdkonnas hindu ülespoole kergitama ja lennundus pole siin mingi erand.
Majandusminister Juhan Parts on muidugi kinnitanud, et Eesti tingimus ühisfirma loomisel oleks kindlast see, et kõik peavad olema sealjuures võrdsed ning kaitstud peavad saama kõigi huvid.
Kuidas aga vältida olukorda, et Tallinnast ja Vilniusest saavad vaid tugijaamad, mis kliente Riiga toimetavad? Kuidas tagada, et monopol ei tõstaks piletihindu lennukõrgusele? Need on esimesed küsimused, mis vastuseid ootavad.
Baltimaade ühise lennufirma loomine ei ole iseenesest halb mõte. Ent halvaks võib see mõte muutuda Eesti ja Leedu jaoks, kui Tallinnast ja Vilniusest vaid Riia tugijaamad saavad. Piisavate otselendudega lennuvärava olemasolu riigis on juba reputatsiooni küsimus – ükski võõras, olgu ta turist või ettevõtja, ei taha tulla kohta, kuhu otse ei saa ja kust kuhugi otse ei saa. Selle stsenaariumi täitumine tähendaks meile ääremaastumise ohtu.