Tõnis Rüütel

FOTO: Postimees.ee


Kõigepealt tahaksin korrata oma siiraid kaastundeavaldusi mõni nädal tagasi toimunud traagilise juhtumi ohvrite omastele. Teisalt sunnib amet Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu (EHKL) juhina mind kummutama rea müüte ja väänfakte, mida oponendid kasiinode suunas teele on saatnud.

Eestis riik on hasartmängud korraldanud seaduste, litsentside ja maksusüsteemi kaudu väga täpsetel ja rangetel tingimustel, volitades selleks operaatorfirmasid. Põhimõtted on paigas – riik loob tegevuskeskkonna ja kontrollib, mingi majandustegevusega tegelevad ettevõtjad.

Vaba ühiskonna keskmes seisab aga inimene, kellele seesama ühiskond annab võimaluse valida ja otsustada. Sääraste valikute hulka kuulub ka inimese vaba aja sisustamine koos õigusega otsustada kus, kellega ja mil moel seda teha.

Kes eelistab õhtusööki restoranis, kes kinokülastust ning kes soovib mõne tunni oma vabast õhtupoolikust veeta kasiinos.

Maailm liigub viimasel kümnendil kindlalt kasiinoettevõtluse liberaliseerimise poole. Sellegi peamine põhjus on just suure hulga inimeste soov sellisel moel oma vaba aega veeta. Mitmes riigis on turu avanemisele eelnenud põhjalikud uuringud ja debatt, kuid tulemus on sarnane – kasiinode pakutav on ühiskonnale tervikuna kasulik.

Nii näiteks on USAs kümnendi jooksul kadunud piirangud pea kõigist osariikidest ning kasiinomeelelahutuse pealinn Las Vegas ei naudi enam ammu monopolilähedast staatust ameeriklastele ja turistidele hasartse vaba aja veetmise võimaluste pakkumisel.

Uuringud näitavad, et hasartmängusõltuvus ohustab

1-2 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ning seda tekitavad kõik hasartmänguliigid. Nagu näitavad Eestis tehtud uuringud, on meil lotosõltlasi ja kasiinosõltlasi ligikaudu võrdselt. Mitmed agarad kriitikud püüavad sõltlaste koguarvu aga just kasiinode kraesse kirjutada.

Mängusõltuvus

Erakordselt naiivne on arvata, et mängusõltlased on kasiinode lemmikkliendid. Tegelikkus on täpselt vastupidine. On ju täiesti arusaadav, et normaalne ettevõtja ei saa loota teenida tulu ühe protsendi potentsiaalsete klientide viimast raha himustades.

Eesmärk on teenuste pakkumise kaudu teenida tulu paljudelt, mitte röövida üksikute klientide viimaseid sääste. Lühidalt – ei valdkonna mainele ega ettevõtja rahakotile too probleemmängijad midagi head.

Kahetsusväärne on, et seekordses ristisõjas kasutatakse hulgaliselt faktiinfot, mille paikapidavust ja ligilähedastki vastavust tõele ei ole keegi tõestanud. Lotosõltlaste esitamisena kasiinosõltlaste pähe ning viimaste arvu tegelikust kaks korda suuremana näitamisest oli juba juttu.

Samuti ei vaevu keegi tõestama väidet, nagu oleks viimasel kümnendil üle 50 kasiinosõltlase valinud vabasurma. Mille üks on välja hõiganud, seda korrutavad teised järele ning julma arvu tõestamist ei taotle enam keegi.

Muudel juhtudel leiavad ju kõik, et mis tahes sõltlase toime pandud seaduserikkumine on tema enda vastutus. Näiteks kui purupurjus autojuht põhjustab ohvriterohke avarii, ei ole siiani kordagi selles süüdistatud viinavabrikut või napsupoodi, kuigi alkoholisõltuvusega on Eestis lood mitu korda hullemad. Täiesti kohatud on olnud võrdlused kasiinode ja narkootikumidega! Viimane tekitab valdavale osale tarvitajatest füüsilist sõltuvust ning on seadusvastane pea kõikjal maailmas.

Kasiinod on enamikus arenenud riikides legaalsed ja tekitavad psühholoogilist sõltuvust ühes protsendis täiskasvanutes. Kuid ka see üks protsent on palju ja seetõttu tuleb tõhusaid programme välja töötada.

Sõltuvus vajab ravi

Mängusõltuvus on haigus, mis ohustab küll väheseid, kuid võib õigeaegse sekkumiseta tuua kaasa kahetsusväärseid tagajärgi. Seepärast on väga oluline huupi lahmimise asemel keskenduda võimalikele lahendustele.

Juba neli aastat tagasi tegi EHKL riigile ettepaneku suunata mingi osa hasartmängumaksust laekuvast tulust hasartmängusõltuvusprobleemide ennetustöösse ning ravisse.

Õnnemängufirmade erialaliiduna on EHKL käivitanud liidusisese programmi, mille kaudu pakutakse ühiselt probleemmängijaile kaitset kasiinosse sisenemise eest.

EHKLi avaldust kirjutama suunab inimese enamasti kasiinotöötajate, keda on koolitatud sõltuvusilminguid ära tundma.

Regulatsiooni puudumisel on see üksnes operaatorite hea tahte avaldus, soov probleemide lahendamisele kaasa aidata.

Lõpetuseks rõhutan veel kord, et kasiinod on mõeldud vaba aja meeldivaks veetmiseks. Alternatiiv paljudele võimalustele, kusjuures kaugeltki mitte kõige kulukam. Kõik sõltub eesmärkidest ja mõõdutundest.

Kasiinoäri näol on tegemist ühega neist meelelahutusvormidest, mis võib vahel kulu asemel hoopis tulu tuua. Ainuootusega tulu saada ei ole kasiinouksest aga kindlasti mõtet sisse astuda.

Ei oota te ju ööklubisse sisenedes, et keegi teeks teile välja pileti, mõned kokteilid ning pistaks veel kojusõiduks taksoraha taskusse.