Harry Traksmann: kära Tallinna Kammerorkestri ümber

Säästuaja kammermuusika. Foto: Urmas Nemvalts

Tallinna Kammerorkestri 19 inimest on kaotanud oma töökoha. Aga miks on tekkinud sellest selline kära? See on ju praegusel raskel ajal täiesti tavaline! Suletakse lasteaedu, koole, hooldekodusid, st kaob eluks palju vajalikumaid töökohti ja asutusi.

Just nimelt. Kõigil on raske, aga nõrgematel ja võimu mitteomavatel millegipärast raskem. Nemad ei käratse, muretsevad vaid, kas homme on veel millegi eest lastele süüa osta, kohta, kuhu nad magama panna jne. Kes kuulaks?

Ja nüüd korraga üks väike orkester, kes hakkab vastu. Tegelikult ei hakanud! Vähemalt alguses mitte. Kuigi olime korduvalt avaldanud soovi oma kunstilise juhi osas, saime vastuseks vaid juhtkonna pahameele. Aga me kuuletusime ja tegime kõik, mida kästi – mängisime, mida kästi, millal kästi, kellele ja kellega. Olime kuulekad. Alles siis, kui olime üllatuslikult, ilma et isegi kontsertmeistrid sellest midagi teadnuksid, pandud vastamisi atesteerimiskuupäevaga oma tööplaanis, hakkasime ennast kaitsma.

Mida me siis tegime?  Me tahtsime ainult, et MEIEGA arutataks asju, mis puudutavad MEID. Me arvasime, et meil on selleks õigus, et meil on demokraatia. Aga võta näpust!

Muidugi meile lubati, nagu demokraatia puhul käib:  kõigepealt lubas ülemus, siis ülemuse ülemus ja siis kõik teised ülemused! Aga lõpptulemus on üli-ülemuslikult meie ees…

Tallinna Kammerorkester ei tahtnud asja avalikkuse ette tuua, me vältisime seda kaua. Meile lubati nii juhtkonna kui ka linnavalitsuse poolt pidevalt uusi tärmineid, millal asjaga tegeldakse.

Meie palutud ümarlauda pole seni toimunud ja ilmselt ei saagi toimuma. Viimane ümarlaua palve sai esitatud kultuuriväärtuste ametile 7.09.09.

Otsustajateks ja nõudmiste esitajateks ikka ainult komisjonid, kuhu kuuluvad ka kõigi teiste komisjonide või liitude liikmed, kaasa arvatud Tallinna Filharmoonia direktor Jüri Leiten. Arusaadav – Eesti on väike. Aga kes on kammerorkestri esindajad nendes komisjonides, kus arutatakse kammerorkestri  küsimust?

Piiblis on kirjas: «Kõik räägivad omaenese headusest, aga kes leiaks ühe ustava mehe?» See mees leidis meid ise. Kõigile üllatuseks – kõigist suurem! Mis siis lahti on?  Kõige suurem tuleb nii väikesele appi? See pidi ju siseasi olema?!

Tegelikult oli ju teisigi toetajaid, kelle hääl jäi küll hüüdjaks kõrbes, aga alati hääleks meie südametes.

Nüüd, kui asi avalik, on neid, kellele meeldib kividega loopida. On ka neid, kes asunud loobitavate poolele, kui kivid vahepeal otsa hakkasid lõppema.  Õnneks on ka palju neid, kes tunnevad, et toime pandud ülekohus ei ole talutav, ja toetavad meid enda nimel ja südamest. Suur tänu teile kõigile!