Maavanem ja teised valimisliitlased
Kui viimasel aastakümnel suutsid erakonnad kodanike valimisliidud suurematest linnadest peaaegu välja tõrjuda, siis seekord oleks Pärnus aeg nagu 90ndate keskpaika tagasi pöördunud. Kuue erakonna kõrval kandideerib valimistel tervelt neli valimisliitu ning nende kõigi loosungite kohustuslik osa on «partokraatias» pettunud valijatelt protestihäälte korjamine.
Mahukaim nimekiri ja ambitsioonikaim olek on Pärnu maavanemal Toomas Kivimäel, kes juhib endanimelist valimisliitu. Ligi kümme aastat ja kolmed valimised erinevate erakondade pakkumisi kaalunud, kuid siiani parteituks jäänud Kivimägi keeras tänavu viimasel hetkel selja Reformierakonnale.
Kirju seltskonna kokku liitnud maavanem (tema valimisliidus on nii rahvaliitlasest ettevõtja Cardo Remmel kui riigikogu sotsist liige Mark Soosaar) suunab oma jõu eelkõige Mart Viisitamme võimult tõukamisele.
Pärnu linnapeaks ihkava Kivimäe olukorra teeb keeruliseks praegune avaliku teenistuse seadus, mis keelab maavanemal oma järelevalvealuse omavalitsuse juhiks saamast. Pärnu maavanema lootus on rajatud seaduse muutmisele riigikogus, kuid alles lähitulevik näitab, millist hinda peab või on ta ise valmis selle lootuse täitumise nimel maksma.
Teiseks teeb kopsakat häältesaaki lootva maavanema meele mõruks valimisliitude paljusus Pärnus, mis ähvardab erakondade vastu antavaid protestihääli hajutada. Kivimäe soovi olla Res Publica sarnane uus jõud, mis 2002. aastal tõi komeedina poliitikasse Külvar Mandi, varjutab sel aastal «uute jõudude» juurdevool lausa igast ilmakaarest.
Nii ongi Pärnu sel aastal muutunud valimisliitude polügooniks, kus lisaks kohalikule maavanemale manööverdavad üle riigi tuntud kristlik-konservatiiv Martin Helme oma liiduga Aus Pärnu ja marurahvuslane Tiit Madisson oma liiduga Uus Õiglane Jõud. Veelgi sogab vett kohalik noormees Martin Merilaine, kelle vanemate inimeste keelt murdev liit mayor.merilaine.ee tahab Pärnus teha Põhja-Euroopa surfipealinna.