/nginx/o/2009/09/09/233179t1h76f8.jpg)
Pärnu Postimehe peatoimetaja Hannes Kuusma hinnangul tõotavad kohalikud valimised kujuneda Pärnus sama armutuks nagu riigikogu vahevalimiste draamat etendavas Tallinnas. Üks on selge – praegu Pärnut valitsev Keskerakonna, Reformierakonna ja Rahvaliidu võimuliit pärast valimisi enam ei jätka.
Kohalike valimiste kampaaniat Pärnus sobib kirjeldada vastandlike ülivõrretega. Kunagi varem pole võim Pärnus nii magus olnud. Linnavolikogu 33 toolile püüdleb 18. oktoobri valimistel üle 300 kandidaadi kuuest erakonnast ja neljast valimisliidust, neile lisaks veel kaks üksiküritajat.
Kunagi varem pole linnavalitsemine Pärnus nii mõru perspektiiviga olnud. Mitte ainult praeguse linnapea vimmamehed, vaid ka liidukaaslased ennustavad, et linn lõpetab selle aasta kuni 70 miljoni krooni suuruse eelarveauguga.
Kunagi varem pole erinevat karva poliitilistel seltskondadel olnud Pärnus ühist puuslikku, kellesse kriitikanõelu torkida. Puuslik on mõistagi Keskerakonna esinumbrina taas linnapeaks pürgiv Mart Viisitamm. Ta ise loodab aga, et on suuteline kõik vastased auti, tülli või enda paati kombineerima.
Kunagi varem pole Pärnu valimisheitlus nii tormitõotav olnud. Valimisliite on peaaegu sama palju kui erakondi. Linnapeaks tahavad saada nii Pärnu maavanem kui Kihnu vallavanem. Kaks konkureerivat kaubanduskeskust uuristavad piki keskväljakut poliitilist kaevikut. Mitu meest-naist üritab teha «Tarandit» ehk Pärnu kõnepruugis «Mandi» (2002. aastal kogus arst Külvar Mand Res Publica staarina Pärnu valimistel 1894 häält, millele pole keegi varem ega hiljem ligilähedalegi jõudnud).
Üks on selge – praegu Pärnut valitsev Keskerakonna, Reformierakonna ja Rahvaliidu võimuliit pärast valimisi enam ei jätka. Rahvaliit loobus Pärnus oma nimekirjaga valimistel kandideerimast, kolm rahvaliitlast leidsid endale koha maavanem Toomas Kivimäe valimisliidus. Reformierakond aga distantseerub oma senisest Pärnu võimupartnerist iga päevaga üha enam. Esialgu küll pigem sõnades.
2005. aasta kevadel Tallinnast Keskerakonna Pärnu osakonda korda majja lööma saadetud Mart Viisitamm tõusis pool aastat hiljem massiivse kampaania toel Pärnu noorimaks linnapeaks. Kui enne Viisitamme olid pärnakad mures, et nende linnapäid väljaspool Pärnut keegi eriti ei tunne, siis pärast Viisitamme ollakse hädas, et tuntakse juba liialt. Pärnu maksumaksjatele kalliks läinud Viisitamme mainekujundusprojekt annab palju kära, aga vähe villa. Ometi on Keskerakond jätkuvalt veendunud, et temast paremat tsentristi Liivi lahe kallastel ei leidu.
Lisaks tühjavõitu linnakassale ja problemaatilisele mainele on Pärnu linnapeal enne valimisi kaelas veel kaks kivi. Esiteks on ta kohtualune, süüdistatuna altkäemaksu võtmises ja ametikohustuste rikkumises. Viisitamme kriminaalasja istung algab aga alles tuleva aasta 22. veebruaril.
Teiseks on Viisitamm põhjustanud Keskerakonnas endas sissisõja. Nimelt registreeris staažikas keskerakondlane ja endine riigikogu liige Koit Pikaro ennast Pärnu valimistel üksikkandidaadiks, nimetades oma peamiseks ülesandeks Mart Viisitamme võimult kukutamist.
Ükski oponent pole Pärnu linnapead viimase aasta jooksul sedavõrd tõrvanud kui tema enda erakonnakaaslane, kes protestiks linnavolikogu keskfraktsioonist välja astus. Mitte ainuke, aga ilmselt väga oluline põhjus selliseks vimmaks on Viisitamme jultumus soovitada Keskerakonna liikmeks endist jäägrijuhti Asso Kommerit.
Nüüd tuleb Viisitammel valimistel oma erakonnale ja rivaalidele tõestada, mida ta tegelikult väärt on. Inimlikku väärtust mõõdetakse valimistel teadagi saadud häälte arvus.
Keskerakonnaga vähem või rohkem opositsioonis olevad Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid tulevad sel aastal Pärnus valimistele naislinnapeakandidaatidega.
Pikalt Pärnus võimu nautinud Reformierakond on viimased neli aastat püsinud Keskerakonna varjus. Uut tõusu lootes esitasid oravad oma linnapeakandidaadiks praeguse abilinnapea Jane Metsa. Ometi peab Reformierakond arvestama, et kõikides linnavalitsuse viimase paari aasta tegudes peetakse neid koos Keskerakonnaga kaasvastutajaks.
Suvel oma Pärnu tuumikus siseremondi teinud Isamaa ja Res Publica Liit esitas linnapeakandidaadiks paljude jaoks üllatuslikult Kihnu vallavanema Annely Akkermanni. Ambitsioon on sama, mis Reformierakonnal ehk siis senisest edukamalt Keskerakonna vastu kandideerida.
Kihnu esileedi tulek Pärnu poliitikasse valab aga õli tulle kesklinna kahe kaubanduskeskuse vahelisse rivaalitsemisse. Nii on Keskerakond jõudnud juba väita, et Akkermanni kaudu loodab tema abikaasa, üks Port Arturi kaubanduskeskuse omanikke Viljo Vetik oma huvisid kinnistada. Samas kandideerib Port Arturi ärikonkurendi Pärnu Keskuse juht Indrek Peedo Keskerakonna nimekirjas. Milles omakorda nähakse põhjust, miks Keskerakonna-poolne linnavalitsus soosib erineval moel just Pärnu Keskust.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond on kolmas partei Pärnus, kes soovib tulevaseks linnapeaks naist ning rõhutab just seda teistest enam. Maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster kandideeris sotside esinumbrina ka eelmistel valimistel.
Sedakorda üritavad sotsid kahest kohast volikogus enamat saada linna suurima kandidaatide nimekirjaga (57 nime) ning riigikogu liikme Jüri Tamme volikogu esimehe kandidaadiks seadmisega. Samas tegi oma koduerakonnale ninanipsu teine sotsist riigikogu liige Mark Soosaar, kes kandideerib hoopis maavanem Toomas Kivimäe valimisliidus.
Kui viimasel aastakümnel suutsid erakonnad kodanike valimisliidud suurematest linnadest peaaegu välja tõrjuda, siis seekord oleks Pärnus aeg nagu 90ndate keskpaika tagasi pöördunud. Kuue erakonna kõrval kandideerib valimistel tervelt neli valimisliitu ning nende kõigi loosungite kohustuslik osa on «partokraatias» pettunud valijatelt protestihäälte korjamine.
Mahukaim nimekiri ja ambitsioonikaim olek on Pärnu maavanemal Toomas Kivimäel, kes juhib endanimelist valimisliitu. Ligi kümme aastat ja kolmed valimised erinevate erakondade pakkumisi kaalunud, kuid siiani parteituks jäänud Kivimägi keeras tänavu viimasel hetkel selja Reformierakonnale.
Kirju seltskonna kokku liitnud maavanem (tema valimisliidus on nii rahvaliitlasest ettevõtja Cardo Remmel kui riigikogu sotsist liige Mark Soosaar) suunab oma jõu eelkõige Mart Viisitamme võimult tõukamisele.
Pärnu linnapeaks ihkava Kivimäe olukorra teeb keeruliseks praegune avaliku teenistuse seadus, mis keelab maavanemal oma järelevalvealuse omavalitsuse juhiks saamast. Pärnu maavanema lootus on rajatud seaduse muutmisele riigikogus, kuid alles lähitulevik näitab, millist hinda peab või on ta ise valmis selle lootuse täitumise nimel maksma.
Teiseks teeb kopsakat häältesaaki lootva maavanema meele mõruks valimisliitude paljusus Pärnus, mis ähvardab erakondade vastu antavaid protestihääli hajutada. Kivimäe soovi olla Res Publica sarnane uus jõud, mis 2002. aastal tõi komeedina poliitikasse Külvar Mandi, varjutab sel aastal «uute jõudude» juurdevool lausa igast ilmakaarest.
Nii ongi Pärnu sel aastal muutunud valimisliitude polügooniks, kus lisaks kohalikule maavanemale manööverdavad üle riigi tuntud kristlik-konservatiiv Martin Helme oma liiduga Aus Pärnu ja marurahvuslane Tiit Madisson oma liiduga Uus Õiglane Jõud. Veelgi sogab vett kohalik noormees Martin Merilaine, kelle vanemate inimeste keelt murdev liit mayor.merilaine.ee tahab Pärnus teha Põhja-Euroopa surfipealinna.
Enne täistuurilist valimiskampaaniat on osa Pärnu poliitikuist juba hakanud rääkima uue võimaliku nelikliidu sünnist, mille moodustaksid Reformierakond, IRL, sotsiaaldemokraadid ja Toomas Kivimäe valimisliit ning mis tõrjuks neli aastat võimul olnud Keskerakonna opositsiooni.
Samas on Pärnu poliitiline tegelikkus mitu korda tõestanud, et ühisest maailmavaatest või laiemast eesmärgist pole mingit kasu, kui seltskondade liidriks olevate meeste ja naiste egod ühte tuppa ära ei mahu. Osava poliitkombinaatorina teab Mart Viisitamm seda tõde paremini kui paljud põlispärnakad. Ometi peab ta arvestama, et kes juba korra on paati vahetanud, sel võib tekkida kiusatus vähegi tormise ilmaga seda taas teha, aga Pärnu Keskerakonna ladvik on sedapuhku tulvil hiljutisi paadivahetajaid.
Nii võib kohalikel valimistel Pärnus oodata samavõrd armutut heitlust nagu riigikogu vahevalimiste draamat etendavas Tallinnas.