Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/09/16/12564940t1hcfd2.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2135751t1hfe1d.jpg)
Aastasadu on riikide arengutaset kirjaoskuse järgi hinnatud. Infotehnoloogia ajastul kipuvad paljud paberi ja pliiatsiga sina peal olevad inimesed kurtma, et kirjaoskus on kadunud täpsemalt öeldes asendunud arvutikasutusoskusega.
Tegelikult on kirjaoskus võtnud uued vormid. Vanasti mõeldi kirjaoskuse all peale verbaalse eneseväljendus- ja suhtlusoskuse ka kirjalikku eneseväljendus- ja suhtlusoskust. Nüüd asendab postituvi mobiiltelefon, elektronpost, arvutitelefon (nt Skype ja Google Talk), MSN, raadio, televisioon ja internet. Sageli läbisegi, sageli mitu neist või koguni peaaegu kõik korraga.
Kiri enne telefoni
Kuni telefoni tulekuni oli distantssuhtluse peamiseks vormiks väikese intensiivsusega kiri sageli jõudis sõnum saajani alles mitme päeva või isegi mitme nädala pärast selle ajaga võis saatja olla jõudnud oma sõnad juba mitu korda ümber mõelda või koguni sõtta sattuda.
Tänapäeval on asi keerulisem. Üsna tüüpiline on, et kohvikusistuja võib samaaegselt rääkida mobiiltelefoniga, suhelda Skypeis ja MSNis ning lugeda samal ajal ka internetist uudiseid. Kommunikatsioon on mitmekesistunud ning kõne osakaal vähenenud. Interaktiivsus on eelkõige elustiil ja seejärel alles vajadus.
Suhtlemine liigub eri kanalitesse peamiselt ühel põhjusel võimalus kõigiga, kõikjal ja igal ajal suhelda on mugav ning tekitab sõltuvuse väljalülitatud mobiiltelefon on pigem erand kui reegel.
Selline keskkond on kommunikatsiooniäri põhjalikult muutnud. Täpsemalt öeldes on keskkond kaotanud piirid eri sektori ettevõtete ja ärimudelite vahel.
Ka hiiglased teevad vigu
Mobiilsidefirmad mõtlevad, kuidas pakkuda 3G telefonidele videosisu, televisioon pakub võimalusi jälgida uudiseid reaalajas mitte ainult teleekraanil, vaid ka internetis ja mobiiltelefonis.
Ajaloost tänapäeva on kommunikatsiooniäri suurimad revolutsionäärid tõenäoliselt IBM, Microsoft ja Google. Kõik need kompaniid on defineerinud ennast tööstusharu üleselt.
IBM teatas, et aken maailma on riistvara. Microsoft ütles, et aken maailma on tarkvara. Google näitas, et aken maailma on geniaalse algoritmiga otsingumootor (teisisõnu internet). Omamoodi õigus oli/on omas ajas kõigil kolmel hiiglasel, kuid nüüdseks on sündinud uus tõde, mille poole kõik kolm pürgivad.
IBM keskendub teenustele ja näeb selles palju rohkem potentsiaali kui PCde tootmises, mistõttu müüs selle hiinlastele maha tähtis on suhe kliendiga ja suhe klientide vahel, mida IBM praegu müüb.
Microsofti juht Steve Ballmer tunnistab avalikult, et Microsofti viimaste aastate suurim strateegiline viga oli otsingumootorite turu mahamagamine. Microsoft ei osanud seal näha kliente ega potentsiaalset raha. Google tuli, nägi ja võitis.
Ometi näeb Google, et sarnaselt Skypei ja MSNiga tuleb pakkuda ka kõneteenust ning uueks laineks on saamas online-videod. Mobiiltelefoni, sülearvuti, televiisori ja mängukonsooli vahe on üha enam ainult vormis ning edukas on see, kes suudab pakkuda kõiki neid teenuseid ühel ajal.
Dolly saab standardiks
Mobiiltelefonil on teleri ja sülearvuti ees kaks peamist eelist: telefoni on väiksuse tõttu lihtsam igale poole kaasa võtta; ja see on pea kõikjal levis.
Tulevikus asendab mobiiltelefon suures osas sülearvutit ja internet (sisu mõttes) televiisorit ning internet mobiiltelefonis muutub sama interaktiivseks kui praegu sülearvutis.
Moodsad postituvid (erinevad kommunikatsioonikanalid ja vahendid) on tulevikus detailideni integreerunud ning omavahel nii identsed kui mõned aastad tagasi kloonitud lammas Dolly oma emaga. Seepärast peavad kõik suhtlejad õppima ära uue oskuse multisuhtluskirjaoskuse.