Igor Schvede: miinisõda oleks endiselt tõhus

Igor Schvede Foto: Erakogu

Eelmisel nädalal alanud miinitõrjeoperatsioonil teevad koos Eesti miinitõrjeüksustega veealuseid lõhkekehi kahjutuks 16 liitlaste ja partnerite laeva ning miinituukrid Ameerika Ühendriikidest, Saksamaalt ja Eestist – kokku kümne riigi üksused. Kuigi lõhkekehad, mida liitlased tuvastama asusid, pärinevad peamiselt I ja II maailmasõja aegadest, on miinisõda ka tänapäeval aktuaalne.

Konfliktiolukorras on meremiin üks tõhusamaid vahendeid, mis piirab sõjalaevade tegevust ja takistab kaubalaevade liiklust. Meremiinidel ei ole pelgalt sõjaline, vaid ka majanduslik mõju. Piisab, kui vaadata kaubakoguseid, mis liiguvad merd mööda, ja mõelda, kui palju mõjutab laevatee sulgemine (või sulgemisoht) mõne piirkonna varustamist. Võimaliku konflikti korral saabuks ka liitlaste toetus siia muu hulgas mereteede ja sadamate kaudu. Miinioht laevateedel tähendaks tõsist takistust abi saabumisele.

Meremiine on viimaste aastakümnete konfliktides kasutatud efektiivselt. 1990. aastal Lahesõjas sõitsid kaks USA mereväe laeva – ristleja USS Princeton ja dessantlaev USS Tripoli – Pärsia lahes miinile. Miinide tekitatud kahju küündis 21,6 miljoni USA dollarini, miinide enda hind oli umbes 10 000 ja 1500 USA dollarit. Miinioht oli ka üks põhjusi, miks väed lähenesid Kuveidile maad mööda, sest keegi ei soovinud oma üksustega mereteid pidi liikudes riskida. Liitlased hoiavad miinitõrjelaevu seni Pärsia lahes, kuna kahju, mida üks veealune lõhkekeha võib teha, on suurem laevade piirkonnas hoidmise kuludest.

Mõned aastad varem oli Iraani-Iraagi sõjas mitme aasta pikkune episood, mida tuntakse Tankerite sõja nime all. Aastatel 1984–1988 Pärsia lahes kestnud konflikt oli pikaajaline, varjatud ja närvesööv, mis tähendas osalistele vajadust oma naftatankereid kaitsta ja eskortida ning mõjutas kaudselt kogu naftatootmist. Sõja viimasel aastal mineeris Iraan Pärsia lahes laevateid ning mitu alust sai vigastada. Eelkõige kannatasid ja kannatavad aga sellistes konfliktides siiski kaubalaevad. Tankerite sõda vähendas laevaliiklust Pärsia lahe piirkonnas veerandi võrra.

Eesti ajaloos on meremiine efektiivselt kasutanud kõik siin maailmasõdade ajal tegutsenud osalised alates Krimmi sõjast. Miinisõja pidamist soosib Soome lahe äärsete riikide rannajoon ja suhteliselt väikesed kaugused. Hinnanguliselt on eri aegadel Läänemerre veesatud 145 000 miini.

Miinisõda on vaid üks meresõja lahingutegevuse valdkondadest. Olulised on nii õhu- kui pealveetõrje. Arvestades Eesti võimalusi on selge, et kõiki meresõja valdkondi ühtlasel tasemel võimalik arendada ei ole. Oleme jõudnud järeldusele, et miinitõrje on tegevusala, mida Eesti suudab arendada, mis on meie geograafilisi iseärasusi arvestades optimaalne ning millega me suudame tõhusalt ja tänapäevaselt panustada kollektiivkaitsesse.

Lahingutegevuse edu põhineb suurel määral nii väeliikide kui riikide võimaluste tõhusal koostegevusel. Mõlema lahesõja ajal kasutati laevu platvormina sisemaal asuvate objektide ründamiseks. 2003. aastal hoidsid sissesõidu Iraagi Umm Quasri sadamasse laevatatavana Suurbritannia Sandown-klassi miinijahtijad koostöös Ameerika Ühendriikide miinituukritega.

Miinijahtijad ja tuukrid võimaldasid tuua riiki nii humanitaarabi kui väeüksusi. Needsamad Suurbritannia miinijahtijad kannavad praegu nimesid Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi ning aitavad ohutuna hoida nii Eesti kui ka liitlasriikide mereteid.

Arendades miinisõjavõimet, võimaldame oma liitlastel meie vetes ohutult sõita ja korraldada meresõjaoperatsioone, tuua mereteid pidi varustust ja lisajõude või lasta kaubalaevadel jätkata oma tegevust ja tuua riikidesse varusid, mis on eluks vajalikud.

Meie ohvitserid ja laevade meeskonnad on harjunud NATO planeerimis- ja juhtimisprotseduuridega. Selleks on neid ette valmistanud nii teenistus NATO miinitõrjeüksuses kui viieteistkümnendat aastat Eesti vetes läbi viidavad rahvusvahelised miinitõrjeoperatsioonid ja mereväeõppused.

Erinevalt enamikust maaväe relvaliikidest täidab merevägi nii rahu- kui ka sõjaajal üksjagu samu ülesandeid ja meresõidu julgeolekusse panustamine on neist olulisim.