Töötus, sotsiaalsete tagatiste vähenemine ja turvatunde kadumine – kõik need viimasel ajal üha sagedamini kasutatavad mõisted aitavad kahjuks kaasa sellele, et narkosõltlased, kes on suutnud libedast teest mõni aeg hoiduda, hüppavad uuesti rongile, mis kiiresti kuristiku poole sõidab.
Isegi narkokeskuse juht nentis, et lahendust süvenevale probleemile on keeruline leida. Raha ju ei ole, et sõltlasi kuidagi aidata. Järelikult tuleks vaagida lahendusi, mis raha ei vaja.
Iga vald toitku omad sandid! Ja miks mitte!? Vältimaks seda, et töötud endised narkomaanid uuesti süstla otsa kukuvad, saaksid vallaisad lisaks sellele, et laua taga koosolekuid pidada ja arutada, kellele määrata abiraha ja kellele mitte, leida oma murelastele tegevust. Olgu selleks siis lihtsalt kooskäimine ja vestlusring või heakorratööd. Võib kas või äsja kooli läinud lapsi üle sõidutee aidata.