Rainer Nõlvak: Energiaplaneet Eesti

Rainer Nõlvak Foto: Postimees.ee

Tulnukas Steven Spielbergi filmis «E.T.» ohkas helendavat näppu tõstes ja igatsevalt tähtede poole vaadates: «Phone home.» (helista koju – toim). Just samasuguse tulnukana tunnen ennast Eesti energiapoliitikat kujundavate tippteadlaste väljaütlemisi jälgides.

Meie energeetiliselt aktiivsed akadeemikud Endel Lippmaa ja Anto Raukas visandavad Eesti energiatulevikku sädelevate verbaalsaltode abil. Mehed on ühel nõul, et nn taastuvallikatest vajalikku energiat toota ei saa ning lahendus peitub põlevkivi- ja tuumaenergias.

Millised on lugupeetud akadeemikute arvates taastuvenergia puudused?

Maakera jääb seisma

Akadeemik Lippmaa väidab kevadest saati, et maakera pöörlemine aeglustub tuulikute tõttu. «...iga energia jagu, mis me võtame tuulelt, võtame tegelikult maakera pöörlemisenergialt,» ütles akadeemik hiljaaegu ETV «Foorumis».

Tuulikutega maakera aeglustamine on nagu parun Münchhauseni iseenese juukseidpidi soost väljatõmbamine – kui Maad pidurdavad tuulikud just Kuu külge kinnitatud ei ole.

Teades tuuleenergeetika tormilist kasvu maailmas, tegin ka mõned arvutused. Selgub, et kui kasutada elektrienergia tootmiseks ainult maakera pöörlemise energiat, saaksime selle abil kogu inimkonna elektritarbimise katta enne maakera seismajäämist tervelt järgmise 3,5 miljardi aasta jooksul.

Kiiduväärt ettenägelikkus igatahes. Ligikaudu samaks ajaks pakuvad teadlased ka Päikese läbimõõdu kasvust tingitud vee aurustumist Maal – valmistugem sellekski aegsasti.

Akadeemik Raukas väidab, et inimtegevus kliima soojenemisele erilist mõju ei avalda ning mõnikümmend aastat võime rahulikult põlevkivi edasi põletada.

«Praegu valitsevad kergemeelsed hinnangud kliima soojenemisest ja maailmamere tõusust on tublisti üle hinnatud,» ütles akadeemik kevadel.

Samal ajal valitseb maailma kliimateadlaste hulgas üksmeel, et viimase 50 aasta kliimamuutuse on põhjustanud inimtegevus. Fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel on kasvuhoonegaaside osa atmosfääris praegu tõusnud viimase 800 000 aasta kõrgeimale tasemele, kasv on toimunud just viimase 200 aasta vältel.

Eestis tuul ei puhu

Gröönimaa jääkilp sulas eelmisel aastal ca 160 kuupkilomeetri võrra enam kui lund peale sadas, mistõttu pakub mitu teadlast maailmamere tõusu

30 cm võrra juba mõnekümne aasta jooksul. Planeedile Eesti see akadeemiku arvates mõju ei avalda.

Tuuleenergeetikat nimetab akadeemik Raukas taastuvatest energialiikidest kõige kallimaks ja üheks ebaotstarbekamaks energialiigiks üldse. «Rohelistest energialiikidest on tuul praegu kahjuks kõige kallim.»

Ka see seisukoht on planeedil unikaalne. Päikeseenergia on tuuleenergiast ligi kaheksa korda kallim, tuul konkureerib praegu hinnalt hüdroenergiaga, mis on odavaim rohelise energia liik.

Kui tuulikutootjad suudavad praegusele maailmaturu nõudluse kasvule järele jõuda, on alust oodata tuulikute hinna edasist langust.

Et tuuleelektri kõikumist siluda, saab edukalt kasutada Läti ja Rootsi hüdrojaamu, ehitada pumpelektrijaama või suruõhul töötavad energiasalvestamise jaamad. Hinnalt on selline energiatootmine tuumajaamaga võrreldav.

Tuumakütuse hind on kolme aastaga kuuekordistunud. Tuul seevastu puhub tasuta igavesti ega saasta.

Ka tuule olemasolu kohta Eestis on akadeemikuilt kuulda kõhklevaid oletusi. Seda on eriti kummastav näha olukorras, kus juba praegu kavandatakse Hiiumaa taha Eesti esimest avamere tuuleparki, mille toodangust piisaks ligi poole Eesti energiavajaduse katmiseks.

Tõsi küll, elekter võib sealt hakata liikuma hoopiski Põhjamaadesse – meil on ju odav põlevkivielekter. Mis siis, et põlevkivi põletamine on maailmas enim kasvuhoonegaase tekitav elektritootmise viis.

Leian, et akadeemiku tiitliga käib kaasas sotsiaalne vastutus. Just akadeemikute tarkusele ja ettenägelikkusele toetudes tehakse küpses ühiskonnas olulisi otsuseid.

Akadeemia rolliks on tippteaduse ja elutarkuse sünteesi abil aidata ka tavainimestel igapäevaelus oma hoiakuid kujundada, nii peaks see minu arvates ka Eestis käima.

10 000 krooni ja kuulsus

Kuivõrd akadeemikute eeltoodud seisukohad on maailma mastaabis unikaalsed, siis kutsun osalisi üles oma pöördelisi seisukohti teadusartikli vormis avalikkusele selgitama.

Töövaeva katmiseks on meie toetajad vettpidava selgitustöö eest eeltoodud väidete põhjendamisel akadeemikutele välja pannud

10 000-kroonise auhinna.

Küllap avaldavad sellise, maailma olemust pöördeliselt avava teadusartikli ka juhtivad teadusajakirjad Science või Nature. Seniks aga võiksime juhinduda Maal üldiselt aktsepteeritud teadmistest.