/nginx/o/2013/09/05/2119997t1h353e.jpg)
Hindrek Riikoja: Värise, kohus!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vandenõuteoreetikute arvates juhivad Eestit ettevõtjad ning nende mõju all on ka kogu meie võimuladvik, alates ministritest kuni politsei ja kohtuni välja.
Vaevalt et asjad nii hullud on, kuid kahtlemata on ettevõtjate mõju märkimisväärne ning neil on öelda oma kaalukas sõna paljude asjade kohta.
Päris kõikjale suurärimeeste «karvane käsi» siiski ei ulatu, kuid nende viimaste aegade avalduste põhjal ei ole kahtlust, et soov selleks on olemas. Esimese väikest mõõtu pommi pani oktoobri lõpus paukuma Oliver Kruuda, keda lihtne inimene teab kommi- ja piimatöösturina ning mehena, kes majandusminister Edgar Savisaarele üliodavalt kena maja müüs.
Kruuda sõnum ettevõtjatele ja avalikkusele oli lihtne: Eesti uurijad on üle pea kasvanud ning talitavad liialt omatahtsi. Selle asemel peaks prokuratuur tema hinnangul oma tegudest ja motiividest märksa enam avalikkust teavitama. Ja seda eriti juhul, kui tahab vahi alla võtta mõne ettevõtja. Sellise avalduse ajendiks oli kurikuulsate maatehingute uurimise raames kahe ettevõtja vahi alla võtmine kohtuotsuse alusel.
Järgmine pomm tuli selle nädala alguses ärimeestelt Urmas Sõõrumaalt ja Jüri Käolt, kes koos mõttekaaslastega kirjutasid kohtule, et see võiks vahi alt vabastada Werol Tehaste eksjuhi Erki Aaviku. Vabastada selle pärast, et nende hinnangul ei kujuta Aavik vabaduses ohtu ei inimestele ega uurimisele. Liiatigi pidi Aaviku tervis olema äärmiselt kehv. Kohtule saadetud kirja pehmendas saatjate kinnitus, et nad ei sea kahtluse alla uurimise ja kohtu sõltumatust, vaid muretsevad lihtsalt Aaviku tervise pärast.
Avalikkus on ettevõtjate sellistest avaldustest õigustatult häiritud, sest kohtute ja uurijate usaldusväärsus on inimeste silmis suur ning selliseid väljaütlemisi peetakse otse nende töösse sekkumiseks.
Sestap on täiesti õigustatud üks kahest järeldusest suurettevõtjatel on kas sügavad teadmised uurimiste käigust või siis arvavad nad, et nende sõnal peaks olema nii suur kaal, et isegi kohus selle ees värisema lööb. Kui vaadata seda, kuidas nii mõnedki ettevõtjad on viimastel kuudel seadustele ja moraalinormidele vilistanud, ei ole kahtlust, et kahest motiivist näib usutavam teine.
Seetõttu tulekski ettevõtjaid rahustada ning kinnitada, et uurijad oskavad oma tööd teha. Statistika järgi mõisteti selle aastatuhande alguses majanduskuritegudes süüdi lõviosa kohtu alla antud inimestest. Näiteks 2001. aastal mõistsid kohtud süüdi 223 kurjategijat ja süütuks osutus kõigest kuus kohtu alla sattunud inimest.