/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/08/30/227922t1hf67b.jpg)
Joobeseisundi alampiir jäägu paika
Juhtkiri: sõida kaine peaga!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kaua peab ühte ja sama asja kordama, võiks küsida justiitsminister Rein Lang, kes taas kord on tõstatanud küsimuse alkoholijoobes sõidukijuhtimisest. Ehk siis joobe alampiiri nihutamisest, mis klapiks ju praegu kenasti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistatud eelnõuga uuest Euroopa kokkuleppest, kus 0,5 promilli ehk 0,5 milligrammi liitri kohta veres riikidele ette kirjutatakse.
Kuid jutt käib ülemisest piirist, mis kohe kindlasti ei pea ilmtingimata olema alumine piir, mis meil on 0,2 promilli. Seega võiks täpselt niisamuti küsida Langilt endalt – kui kaua peab ühte ja sama asja kordama? Lahendus on tegelikult ju lihtne. Sõidaks nüüd ja edaspidi kaine peaga.
Meil on liikluses ja elus üldse piisavalt riskitegureid, milleks riske suurendada? Üks üsna tavaline põhjendus, mida esitatakse, on, et «klaas veini või pudel õlut ei tee ju midagi». Kuid inimesed on erinevad ehk nagu meedikud ütlevad, sõltub tundlikkus alkoholi suhtes mitmesugustest asjaoludest.
Tõstes joobes juhtimise (kuidas teisiti nimetada?) ülempiiri, kihutame terve hulga inimesi mängima iseenda ja teiste eludega. Isegi ühel ja samal inimesel võib samaväärne kogus alkoholi eri päevadel mõjuda eri viisil väsimuse, magamatuse, viiruste, emotsioonide, õhutemperatuuri vms toimel.
Langi pakutud leevendust ei toeta ka Eestis läbi viidud uuringud. Näiteks konjunktuuriinstituudi mullune põhjalik alkoholiuuring näitas, et Eesti elanike arvates tarbitakse alkoholi liiga palju ning seda oleks vaja vähendada, sest sellega kaasneb rohkelt probleeme ja kahjusid. Kõnekas tõsiasi on, et kõige suuremaks (!) probleemiks nimetasid Eesti elanikud uuringus nimelt sõiduki juhtimist alkoholijoobes.
Tihti viitavad praeguse korra ehk nn nulltolerantsi kriitikud sellele, et alkomeetrisse puhudes võivad väikese näidu anda ka näiliselt süütud toidud ja joogid. Ajakiri Auto Bild Eesti uuris tänavu jaanuaris enam levinud linnalegendide paikapidavust ja tuvastas, et pärast mõnede šokolaadikommide, alkoholivabade õllede, ravimite jms tarvitamist võib alkomeeter tõesti mõnevõrra nullist ülespoole kerkida. Kuid esiteks lahtub niisugune «joove» kiiresti. Ja teiseks – seesuguse, võrdlemisi haruldase juhtumi puhul tuleks paluda täiendavat joobeekspertiisi.
Vaadakem tõele näkku, viie Tõmmu kommi söömine ei tekita kindlasti liiklusohtu. Küll aga tekitab seda alkohol ja selle mõju alahindamine. Võib-olla vääriks avalikku arutelu hoopis küsimus, kas ei tuleks taunida alkoholi tarbimise tava vastuvõttudel jmt üritustel, millisele «kultuurile» viidates tihti eeltoodud leevendusettepanekud sünnivadki.