:format(webp)/nginx/o/2024/07/12/16218780t1h6453.jpg)
/nginx/o/2009/04/15/163552t1h15fc.jpg)
Lugeja kiri: riigi valikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lähiaastatel suureneb pensionäride arv, sest 63. sünnipäevani on jõudnud või jõudmas arvukas pärast sõda sündinud põlvkond. Ka töökoha kaotuse tõttu lähevad paljud inimesed ennetähtaegselt pensionile. Kuidas vähendada pensionikulutusi?
Lisaks eripensionide kärpimisele saaks kulutusi vähendada, kui pensioniikka jõudnud töötavad inimesed lükkaksid edasi pensionile minekut. Iga edasilükatud kuu eest suureneb pension 0,9 protsenti, aasta kohta on see 10,8 protsenti (www.ensib.ee). Veel saaks kulutusi kärpida, kui muuta seadust, lubada töötaval pensionäril loobuda pensionist teatud aja vältel. Ka siis võiks pension suureneda 0,9 protsenti iga kuu eest, mille jooksul pensioni välja ei võeta.
Alternatiiviks oleks vähendada Läti eeskujul 70 protsendi võrra töötavate inimeste pensione. Seadusemuudatuse korral tekiks kümnetel tuhandetel töötavatel pensionäridel valikuvõimalus, kas loobuda pensionist teatud perioodiks või lasta pensioni oluliselt kärpida. Arvestades segaseid aegu rahanduses ja heade investeerimisvõimaluste puudumist, võiks teatud osa töötavaid pensionäre olla nõus pensionist loobuma või seda edasi lükkama.
Pensionide suurus on delikaatne teema, see näitab suhtumist vanemasse põlvkonda. Tänased pensionärid toitsid ja katsid 20–30 aastat tagasi praegusi riigikogu liikmeid, kes sel ajal õppisid. Ja ükskord tuleb ka aeg, kui praeguste valitsejate pensione määravad teised inimesed.
Eraldised pensionideks peaksid olema vähemalt nii suured, et oleks garanteeritud üksi elava lasteta pensionäri toimetulek. Need aga, kellel on lapsed, saavad pensioni, millest suure osa katab ära laste poolt makstav tulumaks.