:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
/nginx/o/2009/08/28/227571t1hd83e.jpg)
Nii kaua kui üks tõsine spordisõber Eesti sporti üldse mäletab, mäletab ta ka Jüri Jaansonit. Meest, kes vanameistrina tipus püsinud sama kaua kui mõne teise karjäär kokku.
Väsinud igiliikur
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meest, keda korduvalt maha kantud, kuid kes fööniksina tuhast tõusnuna skeptikutele ninanipsu löönud.
Juba ammuilma levib legend, nagu olekski Jaanson igiliikur. Paraku pole veel sellist masinat välja mõeldud ning tundub, et ka luus ja lihas hakkab asi võimatu kuju võtma.
Sõudmise maailmameistrivõistlustel Poznanis andis Jaanson lõpuks järele. Kahekordse olümpiahõbeda vorm pole selline, nagu loodeti ja teiseks hakkas Jaansonile puusaliiges pärast lohutussõitu tugevat valu tegema.
Sõudekoondise peatreeneri Jaan Tultsi sõnul olevat mehel isegi raske joosta olnud, rääkimata siis sõudmisest. Jah, kõik viitaks nagu sellele, et legend saab õige pea oma lõpu, kuid mina ja usutavasti paljud teisedki ei tohiks vana rebast täielikult maha kanda. Sellest 43-aastasest imemehest võib jumal teab mida oodata.