Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2257303t1h6e0a.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2094555t1h685b.jpg)
Viitseadmiral Tarmo Kõuts teeb ettepaneku kutsuda ajateenistuseks sobimatud noormehed põhiseadusega ette nähtud asendusteenistusse ja kasutada neid suurõnnetuste korral päästekomandodes.
Sel suvel on päästeamet pöördunud 13 korral kaitseväe poole ja palunud abi metsatulekahjude kustutamisel. Kõigile neile palvetele on kaitsevägi vastanud. Kokku on kaitseväelased osalenud päästetöödel 26 786 töötundi ja kaitseliitlased 2662 tundi. Õhuvägi on teinud vaatluslende 13 korral. Maaväe üksuste otsesed kulud transpordile ja üksuste tagamisele päästetöödel on olnud 131 000 krooni.
Maaväe väljaõppekeskustes on päästetöödel osalemine põhjustanud mahajäämust õppekavadest, mida on võimalik korvata väljaõppe korraldamisega väljaspool kaaderkoosseisu teenistusaega ja üksuste reservaja kasutamisega.
Kaitseväele on riik aga paraku püstitanud kindlad ülesanded ja nende täitmiseks oma eelarvest raha ette näinud. Scoutspataljoniga metsatulekahju kustutamine on sama hea ja ressursisäästlik kui lap-topiga naela seina löömine.
Loomulikult, kui mingit muud valikut ei ole, tuleb nael iga hinna eest seina saada. Sama loogika kohaselt, kui riik ja rahvas on hädas ning tulekahjude suits matab hinge, peab kaitsevägi reageerima ka siis, kui oht ei ole sõjaline. Sest kaitsevägi on rahvavägi. Kui mets põleb või meie inimesi ähvardab mõni muu sõjaväline oht, ei ole riigimehelik sukelduda ametkondlikku kauplemisse või seada sisejulgeoleku tagamise eelduseks valitsuselt lisaraha saada.
Valitsus on selle aasta aprillis kinnitanud ministeeriumide riskianalüüside kokkuvõtte, mille kohaselt on riigi üheks ülesandeks valmis olla ja õigel ajal reageerida hädaolukordadele, mis võivad ohustada Eesti riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustada oluliselt keskkonda või tekitada ulatuslikku majanduslikku kahju.
Dokument jagab ohud kahte põhirühma. Esimesse kuuluvad näiteks epideemiad, ulatuslik reostus merel ja rannikul, loodusõnnetusega seotud hädaolukorrad, suure tulekahju/plahvatusega seotud hädaolukord (ka metsatulekahju), transpordiõnnetusega seotud hädaolukord. Teise riskirühma moodustavad radioaktiivsete ainete põhjustatud hädaolukord ning terrorismiaktid.
Kodaniku kohustus
Milliste vahenditega astuda vastu võimalikule metsatulekahjule, reostusele või suuravariile? Valitsuse korralduse kohaselt saab näiteks tulekahjudega seotud ohtusid vähendada päästeasutuste ja ettevõtete tegevusplaane koostades ja rakendatavaid operatiivjõude koolitades ning väljaõpetatud reservide olemasoluga.
Sellest tulenevalt peab kaitsevägi tagama ohu vähendamise ning seega peab riik leidma võimalused ja vahendid, et ülesannet täita.
Andes korralduse saata Scoutspataljon enne võidupüha Kuusalu metsatulekahjuga võitlema või suunates ajateenijaid Lääne-Viru maakonda kustutustöödele, mõtlesin, et miks ei võiks riik pakkuda põhiseaduses sätestatud asendusteenistust neile, kes ei soovi eetilistel kaalutlustel kanda relva. Või neile, kes muul põhjusel ei sobi õppursõduriks ehk siis ajateenijaks.
Meie põhiseadus kohustab kõiki kodanikke osa võtma riigikaitsest. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse.
Olgugi et asendusteenistusse kutsutakse kutsealune samadel alustel kui ajateenistussegi, tegeleb ta vähemalt 12-kuulise asendusteenistuse kestel erinevalt ajateenijast pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitöödega.
Rahvusvaheliselt on tunnustatud asendusteenistuse alustena usuliste, eetiliste, filosoofiliste ja muude veendumuste olemasolu, mis on vastuolus relva kasutamise ja vägivallaga.
Leian, et Eesti ei ole täielikult kasutanud aja- ja asendusteenistusega loodud võimalusi ning seda just asendusteenistuse puhul.
Asendusteenistusse kutsutud kodanikest saaks siseministeerium kokku panna päästeüksused või suunata nad teenima päästekomandodesse.
See oleks taimelavaks päästeametile, politseile, keskkonnakaitsjatele ja Kaitseliidu mittesõjalisele osale. Nii saaks riik maandada sisejulgeolekuriskid ning looks reservi suuremate kriiside tarvis.
Ikka tähelepanuta
Asendusteenistuslaste ametikohtade nimetused on kinnitanud valitsus. Mõned näited: päästja, autoremondilukksepp, autojuht.
Asendusteenistuse rakendamisega suudame luua peamiste riskikategooriate haldamise baasi, kuna puudu on eeskätt päästjaid.
Õnnetuseks ei ole vaatamata 1992. aastast vastu võetud erinevate seaduste olemasolule asendusteenistus kui üks riigi tööriistu siiani erilist tähelepanu pälvinud. Erinevat laadi riigisiseseid kriise püütakse reguleerida Kaitseliidu, kaitseväe ning olemasolevate siseministeeriumi üksuste abil, samuti loodab riik vabatahtlikele.
Asendusteenistuses oli 1996. aastal 12 kutsealust Tallinna Üksik-Päästekompaniis. Aastani 2006 ei ole asendusteenistuses osalenud ühtegi kutsealust. Praegu teenib asendusteenistuses vaid üks noormees, talle lisandub oktoobrist veel üks kutsealune.
Merereostuste ja suviste metsatulekahjude taustal näen asendusteenistuses tõhusat viisi, et võidelda loodusõnnetustega või päästa kaasmaalasi. Asendusteenistuslane saaks tegeleda päästmisega või seda abistavate tegevustega. Üldine riigiteenistus, kas siis relvaga või relvata, seob kodanikke ja õpetab neid jagama samu väärtusi. See õpetaks noori seadma ühiskonna huve kõrgemale isiklikest, tihti materiaalsetest ning hedonistlikest huvidest. Nii nagu teevad seda kaitseväelased ja ma usun, et ka kõik teised riigiametnikud.