Eesti Chow Chow Tõuühingu juht Marge Pärnits kirjutab, mida peaks enne koera ostmist arvestama, et mitte oma võimeid üle hinnata ja et loomal hea elada oleks.
Marge Pärnits: Miks koerad piinlevad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühhoanalüütik Jeffrey Masson on kirjutanud:
«Oletatavasti saab inimsugu ikka mingit kasu, kui nad kohtlevad loomi nii, nagu see tavaks on saanud teevad neile haiget, hoiavad vangistuses, ekspluateerivad nende tööjõudu, söövad nende ihu, vahivad neid, suu ammuli, ja isegi omavad neid sotsiaalse seisundi märgiks. Mitte ükski inimolend, kellel on võimalik valida, ei tahaks, et teda sel kombel koheldaks.»
Viimasel ajal on meedia käsitlenud mitut koerte väärkohtlemisega seotud lugu. Lood on olnud kurvastavad ja inimeste reageering on kindlasti liigagi tuline.
Ei ole süvenetud artiklite sisusse lugenuna pealkirja, on inimesed võtnud sõna internetifoorumites ja ajalehtede kommenteerimisrubriikides. Ja need kommentaarid on piinlikud ja võhiklikud, soovides koeri valesti kohelnud inimestele kaela tuld, tõrva, haigusi ja õnnetusi. Mille poolest on need teistele inimestele kogu südamest halba soovivad inimesed paremad neist, kes loomi vääriti kohtlesid?
Emotsioonid on loomulikud. Ja just emotsioonide ajel võetaksegi tihtipeale majja kutsikas, kes hiljem osutub hoopis suuremaks, tugevamaks, kurjemaks või karvasemaks, kui kutsika valinud pere arvas. Sellised koerad jooksevad sügiseti maanteel, otsides lootusetult seda autot, millest nad välja visati.
Mida peaks teadma?
Sellised koerad ilmuvad taluuste taha, olles väsinud ning näljased, õnnelikud iga viimase kui tähelepanuavalduse eest. Sellised koerad jõuavad varjupaikadesse, hoiukodudesse ja vahel harva koerakasvataja juurde tagasi.
Paraku tekitab selliseid olukordi teadmatus, enese ülehindamine ja huvipuudus. Koer võetakse, otsustades vaid välimuse põhjal, jättes arvestamata looma eeldused. Koera võttes on inimesed tihtipeale jätnud tegemata eeltöö, teadmata koera vajadusi, käitumisharjumusi. Samuti ei osata hinnata aega, mis uuele pereliikmele kulub.
Vihkamine, teadmatus ja laiskus võivad kergesti muunduda väärkohtlemiseks. Koerad kahjuks ei oska rääkida, et kaevata. Küll aga oskavad nad olla truud. Et seda truudust auga välja teenida, peaksid inimesed olema palju targemad.
Enamiku koerte eluiga on kümme aastat või rohkemgi. Kõigi nende aastate jooksul tahab koer süüa, juua, hoolitsust. Teda peab vaktsineerima, märgistama, vajadusel tuleb tasuda tema arstiarved.
Koer peaks olema sotsialiseeritud ja reageerima omaniku käsklustele. Karvaseid koeri peab regulaarselt kammima, et nende nahk saaks korralikult hingata ning et nende kasukasse ei asuks elama soovimatud pisielukad. Lühema karvaga koerte puhul peab arvestama, et nad ei sobi aasta ringi õues elama.
Emaste koerte puhul peab jälgima, et nad ei liiguks jooksuajal omapäi ringi liiga palju on ajalehtedes kuulutusi: «Ära anda kutsikad.» Koerad ei mõtle nagu inimesed, nad ei tunne igatsust saada järglasi. Paljude pesakondade puhul on tegelikult olnud perenaise või peremehe sooviks hoida käes pisikesi, pehmeid ja karvaseid nunnuloomi, keda paraku hiljem kuhugi panna pole.
Kuidas peaks valima?
Kui olete otsustanud võtta tõupaberiteta koera ehk siis krantsi, ärge ostke teda turuväravast tuhandete kroonide eest või ajalehekuulutuse peale, mis lubab «tõukoera moodi, kuid paberiteta koera».
Raiskate oma raha, teadmata, milliseks kutsikas kasvab, millised iseloomujooned võivad tal avalduda, millised on olnud tema vanemad. Turuväravas kutsikaid müüvad inimesed kasutavad ära ostjate teadmatust, müües tõukoerte pähe krantse.
Palju on teada juhtumeid, kus turul on müüdud peene tõunimetusega koeri, hind 4000 või isegi 6000 krooni, kuid seda tõugu koeri on Eestis kas väga vähe või üldsegi mitte. Sellise raha eest saaks inimene osta endale juba paberitega tõukoera, saades kaasa kasvataja igapoolse toetuse ja õpetused.
Kui otsustate krantsi kasuks, võtke ta varjupaigast või inimese käest, kes kas kingib kutsikad ära või võtab nende eest sümboolse summa (näites esmase vaktsineerimise raha). Võimalusel uurige, kas saate näha kutsikate ema, et teaksite, milliseks võib teie koer kasvada.
Kui olete otsustanud võtta tõukoera, lugege võimalikult palju endale meeldiva tõu kohta. Tänapäeval on õppimiseks palju võimalusi raamatukogud, raamatupoed, internet, koertenäitused.
Õppige tundma selle tõu vajadusi, iseloomu, tõu ajalugu. Ärge valige energilist koera, kui te temaga tegeleda ei viitsi, ärge valige karvast koera, kui teile ei meeldi teda kammida, ärge valige suurt kasvu koera, kui teil ei ole piisavalt raha tema toitmiseks.
Ja ärge ostke tõukoera, kellega ei anta kaasa tema tõulisust kinnitavaid pabereid. Tõukoera ostes sõlmitakse ostu-müügileping ning kutsikas saab kaasa paberi, millel on kirjas tema sugupuu ning kasvataja andmed. Eestis annab selle tõulisust tõendava paberi Eesti Kennelliit. Igasugused A4-formaadis lehekesed, mida teile turuväravas nn tõukoertega kaasa pakutakse, ei kehti.
Kui teile tundub, et aega on vähe, olete vähe kodus ja pikalt tööl ärge võtke endale koera. Kui te vihkate koerakarvu riietel, poriseid käpajälgi valgetel pükstel ja ilaplekke lipsul ärge võtke endale koera. Kui keegi teie peres ei salli koeri ärge võtke endale koera.
Ja maailm on tänu teile natuke parem paik.