Tegelikult on Usain Bolt ju täiesti tavaline 23-aastane noor mees. Talle meeldib pidutseda, tantsida, videomänge mängida, autoga kihutada ja rämpstoitu süüa. Nii nagu paljudele temaealistele.
Hampelmannist maailma kiireim mees
Ainuke erinevus on see, et erinevalt kõikidest teistest on tema ühtlasi ka maailma kiireim mees. Mees, kes on teinud võimatu võimalikuks. Mees, kes on näidanud, et inimvõimetel pole piire. Mees, kes paneb iga oma jooksu järel publiku silmi hõõruma ja küsima – mis asi see veel oli? Oli see ikka reaalsus? On ta üldse inimene? Või hoopis mees teiselt planeedilt? Vähemalt tema maailmarekordijooksude järel tundub, et ta on Marsilt, Veenuselt või hoopis Jupiterilt. Aga igatahes mitte sealt, kust kõik teised.
Teised ei saa talle ligilähedalegi. Ja mitte üksnes kiiruse poolest. Bolti karakter, tema liigutused, näoilmed, tantsusammud – sellist mees pole kergejõustikustaadionidel ammu nähtud. Sellist meest on juba aastaid oodatud.
Bolt on samasugune nagu golfi Tiger Woods, jalgpalli David Beckham, ujumise Michael Phelps ja korvpalli Shaquille O’Neal. Ta on superstaar, kes teab oma hinda. Iga oma stardiga paneb ta taskusse kosmilisi summasid. Aga ta on neid ka väärt.
Bolt on suutnud oma rolli hästi etendada. Ta tuleb staadionile, demonstreerib laia naeratust, teeb õhus erinevaid liigutusi, matkib lindu või lennukit, sätib juukseid ja jookseb. Kiiremini, kui keegi eales oodata oleks osanud. Ja iga võistlus on samasugune. Kõigepealt lõbu, mäng, väike etendus. Siis töö – olümpiavõit, maailmarekord, MM-tiitel. Ja alles siis tuleb tasu – auhinnaraha, rekordipreemiad, au ja kuulsus.
Bolt oleks justkui näitleja, kes etendab staadionil lihtsalt oma rolli. Ja see roll meeldib inimestele. See on vaatepilt, mis inimesed staadionidele toob. Vaatepilt, mis annab elule värvi, päevale jumet ja aastateks jutuainet.
Bolt naudib iga viimast kui minutit sellest. Kogu elu oleks tema jaoks justkui mäng, show, etendus. Ta teab täpselt, mida teha, et kogu staadion temaga oleks. Et kogu Jamaica temaga oleks. Et kogu maailm temaga oleks.
Kahtlemata on Bolt suurkuju, kes mõjub kergejõustikule justkui kosutav tuuleiil. Temasarnast ei ole ega ka tule. Kui teised elu eest pingutavad, siis Bolt longib. Kui teised jooksu järel hingeldavad, siis Bolt juba tantsib. Kui teised teevad 100 meetri jooksul 45–48 sammu, siis 196-sentimeetrisel Boltil kulub üksnes 41 sammu. Iga tema samm on 2,44 meetrit pikk. Mõned sportlased ei suuda nii palju paigalt kaugustki hüpata.
Kui Boltilt küsiti, mida ta sööb, et ta nii kiire on, siis vastas mees muigamisi: «Tarbin nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögiks kananugateid. See toidab hästi.»
Bolt pole selline nagu kõik teised. Juba oma pikkusega on ta purustanud müüdi, justkui peaksid sprinterid lühikest kasvu olema. Ta on murdnud müüdi, mis ütleb, et inimvõimetel on piir. Kes oleks julgenud kümme aastat tagasi öelda, et inimene suudab kunagi 100 meetrit 9,58ga läbida? Bolt tõestas, et kõik on võimalik. Vähemalt nii kaua kui tema jookseb. Ja loodetavasti teeb ta seda veel aastaid. Spetsialistide sõnul sündivat ju selline mees vaid kord saja aasta jooksul.