Juhtkiri: koolis peegelduvad ühiskonna probleemid

Kooliõpikud Foto: Toomas Huik

Intervjuus Postimehele tunnistasid kaks ühiskonnaõpetuse õpetajat, et õpikud ja õppekavad on kõikides koolides küll ühesugused, kuid näiteks ajalookäsitlused vene ja eesti õppekeelega koolides erinevad. Ja kumbki neist ei arvanud, et nii on hea.

Me ei räägi mingist «ametlikust» ja «mitteametlikust» ajaloost, vaid õpetaja suhtumisest ühiskonda ja selle suhtumise edasiandmisest lastele. Kahtlemata on koolil ja õpetajal oluline roll õpilaste väärtushinnangute kujundamisel ning kui õpetaja end selles ühiskonnas hästi ei tunne, kandub tema rahulolematus ka klassiruumi.

Kuid see pole ühesuunaline protsess. Nagu õpetajadki kinnitavad, võib koolis rääkida üht, ent kui laps läheb koju ja seal räägitakse teist juttu, siis kodune mõju ületab kooli oma. See omakorda tähendab, et ka end ühiskonnas ebakindlalt või ülearusena tundvad vanemad annavad lapsele kaasa just selle tunde.

Pedagoogid ütlevad sageli, et kool on ühiskonna väike mudel. See tähendab, et ühiskonnas esinevad probleemid tulevad koolis eriti ilmekalt esile. See pole nii mitte ainult erinevas suhtumises ajaloosündmustesse, vaid ka näiteks suhtumises vägivalda, tervisesse ja paljus muus. Nii et selles osas tuleks õpetajaid poliitikate kujundamisel senisest rohkem kuulata.

Õpetajate jutu järgi on vene ja eesti koolide mured paljuski sarnased – noorte õpetajate kooli toomine ning seal hoidmine valmistab koolijuhtidele peavalu õppekeelest hoolimata. Noorte, kaasaegsete vaadetega õpetajate puudumine koolis jätab ka õpingud värskete metoodikate ja suhtumisteta. Postimehele antud intervjuus ütleb Ranniku gümnaasiumi ajalooõpetaja Dmit­ri Rõbakov, et temale näib, et riigil on ükskõik, kas ajalugu õpetab vana, Nõukogude mõttemaailmaga kibestunud inimene või laia silmaringiga kaasaegne noor.

Kindlasti ei tähenda see eakate pedagoogide panuse alahindamist. Ent noored pedagoogid on haridussüsteemile kahtlemata vajalikud ja see on oluline koht, kus riik peab koole toetama.

Ent ainult haridussüsteemi abistamisest pole kasu. Endine riigikogulane Sergei Ivanov arutles selle nädalala Postimehes, mis võõrandab siin elavad venelased Eesti riigist.

Ja tema heidetud kivi lendas Eesti poliitikute kapsaaeda, kes on senini eesti- ja muukeelse elanikkonna vahele barjääri loonud. See, mida ja kuidas riik ja poliitikud saavad teisiti teha, on arutelude küsimus, kuid Eesti integratsioonipoliitikat senisel, üsna passiivsel kujul jätkata pole mõistlik. See ainult suurendab lõhet erikeelsete kogukondade vahel Eestis.