Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit ja Eesti peavad Montenegro iseseisvumist toetama
Eile selgus rahvahääletusel Montenegro rahva napp, kuid kindel otsus, et soovitakse Serbiaga ühendusest lahku lüüa ning iseseisvat teed alustada. Seda otsust tuleb austada ning igati toetada.
Montenegro rahvahääletus kulges demokraatlikus ja rahulikus õhkkonnas, kus oluline oli rahva vaba tahte avaldus. Balkaniga kipuvad peamiselt sõjad seostuma, kuid Montenegro on kahtlemata näidanud, et soovib iseseisvaks riigiks saada seaduslike vahenditega.
Pealegi polnud tegu mingi revolutsiooni või ekstremismiga. Montenegro on Serbiast eraldi tegutsenud ja omavalitsenud juba aastaid, seal kehtib eraldi raha, ning Belgradi asemel vaatab rahvas juhtnööride saamiseks Podgorica poole.
Veel 1990. aastate alguses kuulus Montenegro poliitiline eliit Milosevici poliitika toetajate hulka, kuid 21. sajandi algul hakkasid Serbiale kehtestatud läänemaailma sanktsioonid neile ebaõiglastena tunduma ja kasvas soov suure venna varjust välja saada. Pärast esialgse liidulepingu tähtaja lõppu tekkiski võimalus iseseisvusreferendum korraldada.
Viimase positiivse tõuke hääletustulemusele võis anda ka Euroopa Liidu otsus peatada lähenemisläbirääkimised Serbia ja Montenegroga, kuna riigil ei ole õnnestunud kinni võtta ja rahvusvahelisele kohtule üle anda sõjakurjategijat Ratko Mladicit.
Nüüd, kus montenegrolased on oma sõna öelnud, on pall ELi käes tuleks tunnustada Montenegro püüdlusi iseseisvusele ja alustada lähenemisläbirääkimisi Serbiast eraldi. Lisaks ootab Montenegro Serbia käesirutust, kuna kokku on vaja leppida veel mitmes olulises küsimuses.
Eestil on Montenegro hälli juures samuti oma roll. Teame hästi, kui oluline oli Eestile pärast 1991. aasta iseseisvusreferendumit sellele teiste riikide toetus, mis on meid lõpuks viinud Euroopa Liitu ja NATOsse. Rahvaste enesemääramisõigus on meie saatuses nii olulist rolli mänginud, et Eesti välispoliitikale oleks loomulik ja loogiline Montenegro püüdlusi toetada.
Balkan vajab rahumeelsuse saarekesi, et 1990ndate aastate Jugoslaavia lagunemise verised õudused iialgi ei korduks. Montenegro peaminister Milo Djukanovic sõnas, et usub Montenegro iseseisvuse olevat olulise kogu regiooni integreerumisele.
Meil pole vähimatki põhjust kahelda peaminister Milo Djukanovici sõnades, et Montenegro kavatseb olla hea naaber, sest just see on väikeriigi parim soovituskiri Euroopa Liitu.