/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2009/01/06/113229t1h8e11.jpg)
Gerd Kanter püüdis tänavu eirata ühte vana tõde: korraga mitut asja püüdes jäävad lõpuks ikka tühjad pihud.
Repliik: rasked valikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hooaja hakul kuulutas ta, et üritab USAs soodsates oludes purustada kettaheite maailmarekordi ning samal ajal tugevalt treenides valmistuda Berliini MMil maailma parima kettaheitja tiitli kaitsmiseks. Reaalsus oli karm, rekordist jäi asi kaugele ning kahe viimase aasta kuldmedalid tuli vahetada pronksi vastu.
Kanter on 30-aastane ning peaks tegutsema juba kogenud ja targa sportlase kombel – kui on soov püüda tiitlivõistluste kõige kirkamat medalit, tuleks unustada paaniline maailmarekordi üritamine ning lõpetada pidev sellest rääkimine. Sama kindlakäeliselt tuleks loobuda ka igasugu tilu-lilu võistlustel osalemisest ning vähendada jõuproovide arvu. See kõik aitaks keskenduda aasta tähtsaimaks hetkeks.
Kui aga Kanter soovib iga hinna eest igavana rekordi oma nimele võtta, siis seegi on tore mõte, kuid seejuures tuleb arvestada, et tiitlivõistlusel ei pruugi ta enam kõige suurem soosik olla. MMil rekordeid ei heideta ning kahel korral aastas tippvormi jõuda tundub ebatõenäoline.