Murdunud klaasmüürist saab vastupanu sümbol.

FOTO: Repro / Raigo Pajula

Aastaid kestnud vaidlused ja kesiste tulemustega lõppenud konkursid vabadussümboli leidmiseks ei ole ehk siiski asjata olnud, vaid on valmistanud just sellise sümboli tekkimise võimalikkust pikalt ette. Ei murta ju ka müüri ühekorraga, vaid murenemine algab märkamatult.

Eestlaste vastupanu Nõukogude ja Saksa okupatsioonile sümboliseeriva monumendi konkursi võidutöö «Murtud müür» (idee autor Kuulo Vahter, makett Ivo Lill, arhitekt Ain Rööpson) sündimisel on seega oma osa mängida ka sellele sünnile eelnenud aastatepikkusel diskussioonil vabadusvõitluse mälestamise üle.

Viie meetri kõrgune klaastahukatest monument, mis kujutab endast murdunud müürilõiku, on ühelt poolt selge ja konkreetne sümbol, mis vabadusepüüdlust hästi edasi annab. Teiselt poolt aga ei ole autorid piirdunud ühe sümboliga. Müüri moodustavate klaastahvlite vahele paigutatavad väljavõtted Eesti ajaloo sündmusi määranud dokumentidest peaks vabadusesümboli oma konkreetsuses avama neile, kes Eesti ajaloo keerdkäikudega enam kursis on.

Tundub, et Eesti saab lõpuks vabadusesümboli, mida on nõus sellena tunnistama mitte ainult võimul olevad poliitikud, vaid ka inimesed ise.