Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/05/12/5374759t1h56a4.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2060571t1h87a2.jpg)
Mart Laar kirjutab, et Putini artikkel energiapoliitikast meenutab talle Nõukogude Liidu juhtide kõnesid, kus ülistati rahu, valmistudes samal ajal sõjaks.
Venemaa president Vladimir Putin tõstatas oma arvamusloos küsimusi mitmete fundamentaalsete energiaväljakutsete kohta.
Ometi meenutab tema artikkel mulle endiste Nõukogude Liidu juhtide kõnesid, kus ülistati rahu, tehes samal ajal ettevalmistusi sõjaks.
Venemaa hiljutised aktsioonid Ukraina, Moldova ja Gruusia vastu on teinud täiesti selgeks, et Moskva on otsustanud kasutada energiasüsteeme poliitilise relvana.
President Putin nimetas usaldusväärse ja laiaulatusliku energiajulgeoleku süsteemi loomist üheks G8 strateegilistest eesmärkidest.
Venemaa on praegu G8 eesistujariik. Putin loetles mitmeid G8 jaoks võtmetähtsusega energiajulgeoleku eesmärke, näiteks nõudluse ja pakkumise lõhe vähendamine, ühisest vastutusest arusaamine globaalsetes energiaküsimustes, valmisoleku toetamine hüvede ja riskide jagamiseks, vajadus arendada välja maailma energiaarhitektuur, et vältida konflikte.
Need uued eesmärgid tunduvad veidi kummalised, kui vaadata, kuidas tänapäeva Venemaal puudub igasugune lugupidamine reeglitel põhineva energiasüsteemi vastu.
Putini plaanid said ilmselgeks, kui Venemaa hoidis ühepoolselt kinni Ukraina gaasivarustust pärast hinnavaidlusi ja Moskva astus samme Moldova ning Gruusia vastu.
On väga lihtne teada saada, kas härra Putin mõtleb juttu energiajulgeolekust tõsiselt. Energiaharta leping, mis jõustus 1994. aastal ja millele Venemaa on alla kirjutanud, on peamine mitmepoolne rahvusvaheline instrument energiajulgeoleku, kaubanduse, investeeringute, energiaefektiivsuse ja energiaga seotud vaidluste jaoks.
Kui president Putin oma sõnu tõsiselt mõtleb, pole tal vaja teha muud kui ratifitseerida see leping ning torujuhtmetransiidi ja energiakasutamise tõhustamise protokollid, mis on üksikasjalikult kirjas.
Harta alussätted kinnitavad investeeringute kaitset, sealhulgas erapooletut käitumist ja kompensatsiooni sundvõõrandamise puhul.
Aga Jukose juhtum, kus firma varad illegaalselt konfiskeeriti ja paljud selle juhid eksiili või Siberi Gulagidesse saadeti, on edasine tõendus, kellele seda veel vaja on, milline on poliitiline liin, mida president Putin tegelikult kavatseb järgida.
Energiaharta sätestab ka energiatoodete ja seadmete müümise toetamist vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitele. Nende reeglite eesmärk on energiaturgude avamise julgustamine, mis omakorda toetavad suuremaid investeeringuid ning energiavarustuse mitmekesisust ja usaldusväärsust eesmärke, mida Putin oma artiklis omaks võttis.
Tänu Venemaa võimetusele energiahartat vastu võtta on aga Venemaa energiagigandid saanud võimaluse oma positsioone Euroopas koondada ilma vastutegevuseta, keelates samal ajal Lääne firmadele samasugused võimalused äritegemiseks Venemaal.
Koos Venemaa gaasikraani-poliitikaga on sellest saanud otsene oht Euroopa julgeolekule.
Nii kaua kui härra Putin kipub kasutama naftat ja maagaasi välispoliitilise relvana, on igasugune reeglitel põhinev energiasüsteem võimatu hoolimata sellest, mitu artiklit Putin rahvusvahelises meedias avaldada soovib.
Kui Putini soov saavutada globaalne energiajulgeolek on tõsine, peaks ta tegema kõik, et Venemaa võtaks kohe vastu energiaharta ja selle protokollid. Senini võime tema sõnu võtta küünilise kavalusena.
Ilmunud 9. märtsil ajalehes Wall Street Journal