Juhtkiri: puntras prügivedu

Prügila. Foto: Sille Annuk / Postimees

Saamatutele omavalitsejatele tasuks meenutada lähenevaid valimisi

Pooleteise aasta jooksul on leidunud poolsada inimest, kes oma prügiveomurega õiguskantsleri poole pöördusid. Õiguskantslerile avalduse kirjutaminegi on paras ettevõtmine ning ainuüksi sellele mõeldes võib oletada, et prügiveo praeguse korraldusega rahulolematuid on palju rohkem kui poolsada. Me ju teame, et on, sest prügivedu puudutab meid kõiki. Igaüks lihtsalt ei kaeba õiguskantslerile.

Seadusandja on jätnud kohalikele omavalitsustele üsna suure vabaduse prügiveo probleemide lahendamiseks. Sellest hoolimata näitab tegelikkus, et paljud omavalitsused ei suuda selle asjaga nii hakkama saada, et hundid oleks söönud ja lambad terved.

Küsimuste korral näitab keskkonnaministeerium näpuga omavalitsuste peale ja need omakorda ministeeriumile. Inimeste tegelikke muresid püütakse poetada käest kätte nagu kuuma kartulit.

Meil on küllaltki väikesed omavalitsused ning riigi sunnil valdade liitmisele vastu seisjad kasutavad sageli argumenti, et nii on otsustamistase inimestele lähemal. Tekib küsimus, miks seda eelist siis ei kasutata.

Loomulikult on inimeste vajadused erinevad. Nendega arvestamiseks omavalitsustele ju vabadus ongi antud. Kui kohalikud poliitikud seda ei oska või ei taha teha, siis tasuks meenutada lähenevaid volikogude valimisi.

Kodanikud peaksid kandideerijatelt küsima, kuidas nad kavatsevad prügiveo muredele lahenduse leida.

Ka Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas tasuks pärida, kas praegune süsteem on ikka parim. Linn jagab prügifirmadele piirkonnad ja elanikel pole mingit võimalust otsustada, millisele ettevõttele nad on nõus teenuse eest maksma. Kui mõnes piirkonnas on vast mõistetav, et jäätmevedaja leiab kohalik omavalitsus konkursi alusel, sest suurte vahemaade ja pisikese veomahu tõttu on nii mõistlikum, siis Tallinnas seda probleemi ei ole. On arusaamatu, miks ei võiks pealinna elanikud prügivedajat ise valida.

Prügivedajad omalt poolt väidavad, et on valdu, kus ligi pooled majapidamistest on prügiveo kohustusest vabastatud. Nad viitavad taas Eesti teeveertesse ja võpsikutesse kogunema hakanud prügihunnikutele ning oletavad, et sel on otsene seos liiga kergekäelise prügiveost vabastamisega.

Vabadusega kaasneb vastutus. Omavalitsustele antud võimalus inimesi prügiveolepingu sundusest vabastada on ju põhjendatud sellega, et just kohalikul tasandil on võimalik iga juhtumit eraldi kaaluda vastavalt tegelikele oludele. Kui seda ei tehta ja kõigutakse ühest äärmusest teise, millega siis omavalitsusametnike armee oma palga üldse välja teenib?