Andres Suik: maksmata trahvid on riigi haldussuutmatuse probleem

Vandeadvokaat Andres Suik. Foto: Mihkel Maripuu

Postimees.ee avaldab vandeadvokaat Andres Suigi kommentaari Marko Pomerantsi liiklusseaduse muutmise ettepaneku kohta.

Kui määratud trahvidest saadakse kätte vaid 75 protsenti, on minu meelest probleemiks riigi haldussuutmatus. Ideaalis oleks selline olukord võimalik vaid juhul, kui isikud, kellelt trahvi kätte ei saada - ehk siis neljandik trahvitutest - on maksejõuetud.

Teatud väike osa trahvi mittemaksjatest võivad tõesti olla maksejõuetud. Näiteks kui töötule määratakse 10 000-kroonine trahv purjuspäi autojuhtimise eest, siis on tõenäoline, et ta seda raha vähemalt korraga ei suuda maksta. Samas ei ole usutav, et ligi 25 protsenti trahvi saanud isikutest on täiesti maksejõuetud ja neilt ei ole võimalik trahviraha kätte saada.

Toimingute piiramine võlglastele võib ühelt poolt motiveerida võlgnikke oma maksmata trahve tasuma, mis ongi ilmselt siseministri ettepaneku põhiidee. Teiselt poolt ei ole aga toimingute piiramine võlglastele (nt piirangud juhiloa saamisel) selles mõttes kohane abinõu, et see ei taga ju riigile võlgnetava trahvi maksmist.

Kui keegi soovib teha riiklikke tasulisi toiminguid, on tal järelikult olemas raha selliste toimingute tegemiseks ja pole põhjust, miks ta üldse peaks riigile trahvi eest võlgu olema. Nii et pigem võiks riik endalt küsida, mis on need põhjused, et maksejõulistelt inimestel ei ole võimalik trahve niivõrd suures ulatuses kätte saada.

Planeeritava liiklusseaduse muudatuse üheks negatiivseks sõnumiks ongi minu arvates riigipoolne mööndus, et ta ei ole suuteline 25 protsenti trahvidest kätte saama ja siis mõeldakse välja veel mingeid karistuslikke meetmeid isikutele, kelle suhtes ei ole suudetud seniseid karistusi täita.

Tulevikus ei saa ka välistada vaidlusi riigi poolt oma kodanike toimingute piiramise põhiseadusele vastavuse üle. Teadmata aga riigi poolt planeeritava regulatsiooni täpset sisu, on sellele hetkel vara hinnangut anda.