FOTO: arhiiv

Postimees.ee avaldab Keskerakonna seeniorite kogu kirja tulevasele pensionärile, kus tuntakse muret Eesti eakate kehva olukorra ja võimalike pensionikärbete pärast.


KIRI TULEVASELE PENSIONÄRILE

Rahvusvahelisel eakate aastal 10 aastat tagasi räägiti Eestis ja kõigis demokraatlikes riikides palju eakatest inimestest, nende panusest põlvkondadevaheliste sidemete kujundajatena, peretraditsioonide loojatena, kultuuriloo kandjatena jne. Kuid räägiti ja kirjutati ka noorema põlvkonna tänutundest eakate poolt tehtud töö eest.

Kahetsusväärselt on viimasel ajal Eestis sagenenud arvamusavaldused, kus sobimatute väljenditega solvatakse pika elutee käinud ja väljateenitud vanaduspuhkusele jõudnud inimesi. Sealjuures ei valda sõnavõtja seenioripoliitika temaatikat, sest eesmärgiks ei ole midagi muud kui pensioniikka jõudnud inimeste solvamine.

Paratamatult kerkib üles küsimus nende noorte inimeste kodusest kasvatusest ja haritusest, sest moraalitus ei sünni üleöö nagu ka hoolimatu suhtumine auväärsesse eluetappi jõudnud kaaskodanike suhtes.

Sellist käitumist aga ei peaks soosima endast lugupidav meedia ja seda ei saa õigustada sõnavabaduse ettekäändel.

Me saame aru, et noor inimene ei saa mõnikord vanemast aru, sest ta pole ise vana olnud. Aga vanem inimene võib noorest aru saada, sest ka tema on olnud noor! Seepärast ei vastanda pensionärid noori ja vanu, vaid väärtustavad lapsi, lapselapsi sageli enamgi kui noor inimene.

Me soovime, et nende elutee kulgeks õnnelikumalt kui oli meie oma, et ei peaks pensioniikka jõudes muretsema oma igapäevase leiva ja toimetuleku pärast. Loomulikult soovime neile tarkust, tarmukust ja head tervist, et vastu panna eluraskustele ja pingetele, mis esinevad tänases Eestis.

Oleme kindlad, et enamik meist kasutaks seda raha, mis täna kulub ravimitele ja valutavate liigeste või südame turgutamiseks, parema meelega oma laste või lastelaste haridusele, huvitegevusele ja toimetulekule. Paraku on Euroopas üks pisemaid pensione Eestis ja see ei võimalda enamat. Iga kolmas pensionär elab niigi allpool vaesuspiiri.

Lugupidavalt tuleks suhtuda ka töötavatesse pensionäridesse, kes makstes tulumaksu maksavad tegelikult endale ise pensioniraha. Kuidas saaks Eesti haridusvaldkond läbi pensionäridest õpetajateta, iseäranis maakoolides? Noored ju nii vähe tasustatavat ja rasket tööd enamjaolt teha ei soovi.

Seistes täna selle eest, et meie väljateenitud pensione ei vähendataks, kaitseme ühtlasi oma järeltulejate toimetulekut! Pensionide vähendajatele aga ütleme: me ei kavatse sellega leppida ja vaikides pealt vaadata!

Prantsuse filosoof J. Beuve on öelnud: «Vananemine pole küll meeldiv, kuid ta on ainuke vahend, mis välja mõeldud selleks, et kaua elada!» Me soovime teile, kes te vanemaid inimesi solvata püüate, et elaksite kaua ja õnnelikult, sest pensionäriseisus ootab teid niikuinii!

Tere tulemast pensionäride sekka, meie rõõme ja muresid jagama!

Keskerakonna Seeniorite Kogu
Tallinnas, 6. augustil 2009. aastal.