Puhas turumajandus?

Foto: Peeter Langovits

Kaks peret elavad täpselt ühesuurustes, kuid eri aegadel ostetud korterites ja söövad eri poodidest ostetud täpselt ühesugust saia. Üks maksis korteri eest seitsesada, teine viissada tuhat; üks saiapäts maksis seitse, teine viis krooni. Igapäevane turumajandus.

Jalgpallis ei ole tavaks, et pileti hind sel viisil üles-alla kõigub. Vähesed eestlased näinuks ju Inglismaad, kui piletid olnuks vabalt turul. Küllap spekulandid teavad – saareriigi külalised maksid hea meelega 2500 krooni tükist ja enamgi. Olnuks parem, kui jalgpalliliit poleks pidanud Brasiilia mängu pileti hinda korrigeerima. Alajuht Aivar Pohlak peab mõistma, et osa piletiostjaid on ärritunud. Näiteks need, keda ei huvita Madonna, aga suurkontserdile Tallinnas ikka lähevad. Need, keda ei huvita jalgpall, aga Brasiiliat Lillekülas ikka vaataks. Neil on nüüd rahast kahju. Neisse võiks suhtuda üleolevalt, kuid parem on siiski viga tunnistada ja tulevikus selliseid asja vältida.

Ostsin 1500-kroonise pileti esimeste hulgas. Teadsin, mida ma teen. Ostsin emotsiooni. (Arvatavasti väärtusliku. Ma ei usu nimelt, et me tuleval kolmapäeval suure sauna saame – kui just lolli kiiret avaväravat ei tule.)

Kallimas korteris elav pere võib olla teinud majanduslikult vale otsuse, kuid ei pea tingimata olema õnnetum.