Kui erafirmalt teenuste ostmine tooks riigile kokkuhoiu, tuleks seda kaaluda
Juhtkiri: omada või osta?
6. august 2009, 00:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba vähemalt selle aasta algusest on olnud üleval mõte koondada kokku ministeeriumide-riigiasutuste tugiteenused, et vähendada riigisektori kulusid. Peavad ju praegu riigiasutused lisaks oma põhitööle tegelema ka raamatupidamisega, personali- ja IT-küsimustega, hangete korraldamisega.Need ülesanded on kõigis sarnastes riigiasutustes enam-vähem samad ning seega saaks riigiasutused nende täitmiskohustusest vabastada. Rahandusministeeriumi eelanalüüsi järgi oleks teenuste liitmisel arvatav kokkuhoid ligi 150 miljonit krooni aastas.
Kuna rahandusministeeriumi lõplik analüüs, mis peaks näitama tsentraliseerimisega kaasnevaid riske, on alles valmimas ja peaks valitsusse jõudma septembris, on praegu raske hinnata sellise plaani efektiivsust. Kuid riigi sammud selles suunas, et leida võimalusi kulusid optimeerida, saab vaid heaks kiita.
Loomulikult on sellel plaanil ka miinuseid. Ei ole sugugi kindel, et tsentraliseerimisega kaasneb automaatselt ka kvaliteedi paranemine, pigem võib oht olla vastupidiseks.
Tsentraliseerimine peaks ju andma võimaluse kompetentsi ja efektiivsust suurendada, kuid võimalikeks probleemideks on infokadu ja teabe moondumine, kannatada võib dokumentide liikumiskiirus ning kogu asjaajamise ja sellest tulenevate otsuste operatiivsus.
Teisisõnu, küsimus on: mis määral saab tugiteenuseid tsentraliseerida, et selle tõttu ei kannataks riigiasutuste sisuline töö.
Teine teemaga seonduv probleemidekimp puudutab küsimust, kas ja milliseid tugiteenuseid võiks riik sisse osta erasektorilt. Juba on eraettevõtted oma huvi vajaminevaid teenuseid riigile müüa ka üles näidanud ning see tõstatab uusi analüüsimist vajavaid küsimusi. Ühelt poolt on selge, et teenuseid, mille osutamine ei ole riigi põhifunktsioon ja mida erasektor suudaks pakkuda odavamalt, oleks mõistlik sisse osta. Keerulisemad küsimused seisnevad näiteks informatsiooni hoidmise ja kasutamise turvalisuses ning teenuse kvaliteedis üldisemalt.
Juuli lõpus rahandusministeeriumile sellesisulise ettepaneku teinud infosüsteemifirma Helmes koordineerimisel tegutsev konsortsium lubab abiteenuste müügi puhul riigile kokkuhoidu isegi enam kui eelanalüüsi tulemusena pakutud 150 miljonit krooni aastas. Ja seda ilma vajaduseta, et riik koondaks töötajaid või investeeriks projekti lisaraha.
Selge on see, et kui osa vajaminevatest teenustest otsustatakse sisse osta erafirmadelt, tuleb korraldada riigihange parima pakkumise saamiseks, ja huvilisi on juba teisigi. Enne aga tuleb ära oodata rahandusministeeriumi analüüs ning seejärel kaaluda kõiki võimalikke lahendusi ja nendega kaasnevaid riske.