Homme on tähtis päev. Eestis annab kontserdi Madonna. Sellist mastaapi artisti kohaletoomine on korraldajate suur kordaminek, kuid veel olulisem mõne Eesti-sarnase väikeriigi elanikele, kust staar otsustab läbi põigata.
Janar Ala: diplomaat Madonna
3. august 2009, 00:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lava on võimas, linnaliiklus korraldatakse ümber, pürotehnikat sähvib taevani ning muusika kostab teisele poole Lasnamäe piiri. Eesti esileedi Evelin Ilves kavatseb Madonnale kinkida rahvusmustrilised dressid.
Madonna kontserdi puhul ei olegi tegemist niivõrd muusikalise, kuivõrd kultuurilise sündmusega. Märgilise sündmusega. See on mingis mõttes nagu laulupidu, mis tegeleb rahvustunde tõstmisega. Kuid sedakorda saab see rahvustunne väljastpoolt globaalse popkultuurilise heakskiidu.
See on kaasahaaramine, lisamine tsivilisatsiooni levialale. Selliseid universaalseid popkultuurilisi heakskiitjaid ja diplomaate ongi pärast taasiseseisvumist olnud kaks – Michael Jackson ja Madonna. Ei hakka nimistusse Elvist või The Beatlesit lisama, Nõukogude Eesti ei lähe arvesse. Arvesse läheb suveräänne riik, millel on piiramatu õigus suhelda popkultuuri keeles ja millel on piiramatu õigus selle popkultuuri keeles võrgutatud saada. Jackson ja Madonna on popkultuuri kaks teineteisest täiesti erinevat nägu.
On ju suur vahe, kas Madonna on Eestis käinud või mitte. Nagu on suur vahe, kas Michael Jackson käis Eestis või mitte. Eriti tugevalt andis see vahe ennast tunda pärast Michael Jacksoni surma toimunud meediatsirkust, kus aset leidnud kontsert lubas ka eestlastele isiklikku sidet ja täielikku õigust osaleda ülemaailmses leinamises. Ilma kontserdita oleks osalus poolikumaks jäänud.
Nüüd on siis Madonna ainsana 1980ndate superstaaritööstuse võimsast kaksiktornist järel. Kuid erinevalt Jacksonist tundub Madonna inimlik ja surelik. Ta on läinud kusagilt Detroiti tööstuspiirkonnast New Yorki õnne otsima ja seal end üles töötanud. Lauljana keskpärane, kuid ta on suutnud endale peaaegu alati usaldusväärseid koostööpartnereid hankida, kes teavad, mis uued tuuled popmuusikas või popkultuuris üldse puhuvad. Selline on elu- ja töölugu, mida Madonna puhul armastatakse rõhutada.
Erinevalt Jacksoni veidrusest on Madonna normaalsust kehastanud. Kõik ta kiskumised katoliku kirikuga, enesepaljastused jne on olnud normaalse 20. sajandi lõpu tundeelu ilmingud. Madonna on olnud selle kandjaks ja ikooniks. Tema puhul on kõik kontrollitud ja kõik on imago. Muidugi on ka see kontrolli- ja haldussuutlikkuse geenius imago.
Nüüd tuleb usin töötüdruk Madonna ja annab lauluväljakutäiele rahvale kindlasti perfektse kontserdi, mida mäletatakse veel aastaid.