FOTO: Caro / Scanpix

Kui klientide võlad viivad firma pankrotti

Juba eelmise aasta lõpus tuli inkassofirmadelt teateid ettevõtete ringvõlgnevuse kiirest kasvust. Lihtsustatult olukorrast, kus kõik on kõigile võlgu. Kuigi ettevõtete maksekäitumine Eestis polnud veel nimetamisväärselt halvenenud, andis tahtlik maksetega viivitamine selge signaali. Nüüd ongi hakanud avalduma masu nii-öelda teise laine ohvrid, kes on sunnitud klientide võlgnevuste või laenutingimuste karmistumise tõttu oma tegevuse lõpetama.



Risk, et klient ei tasu arveid ning temalt pole hiljem midagi nõuda, võib tekitada ootamatu augu ettevõtte raamatupidamisse. Kui raha enam ei laeku, ei jäägi muud üle, kui kontoriuks kinni panna ja võti pankrotihaldurile ulatada.



Majandus puhastub kriisi tingimustes, eriti suure riskiga tegutsevad mõistagi need ettevõtted, kus mäng käib peaasjalikult ühele kaardile. Lootusetutest arvetest tingitud kahjumit pole lihtsalt kuidagi võimalik korvata. Esmajoones tulevad sellised sõnumid kõige valusamini kannatavast sektorist ehk ehitus- ja kinnisvarafirmadest, mida buumiaastatel tekkis nagu seeni pärast vihma.



Lisaks kiiret hõlptulu teenida lootnud arendajatele on hädas ka üsna nimekad firmad, kel ette näidata soliidne teenistusleht. Näiteks oli Eestisse mitmeid spaasid, kaubanduskeskusi ja ärimaju ehitanud Viljandi firma Leviehitus sunnitud esitama kohtule pankrotiavalduse. Ettevõtte juht tunnistas, et võlgu oli kogunenud umbes 60 miljonit krooni. Ligikaudu sama summa võlgnesid Leviehitusele kliendid. Nagu kinnitab tänases Postimehes pankrotihaldur Tiina Mitt, on ülekaalukalt peamine pankrotipõhjus just teiste firmade või eraisikute võlgnevus.



Muidugi võib sellisel puhul aimata ka juhtimisvigu, ent peamiselt saab saatuslikuks siiski küsimus, keda usaldada ja keda mitte. Leviehituse puhul, keda tugeva tegijana tunnustasid nii kohalikud konkurendid kui ka koostööd teinud omavalitsusjuhid, toodi välja ka asjaolu, et ta ehitas viimasel ajal kinnisvaraga seotud firmadele ehk siis riskirühma kuuluvatele klientidele.



Ettevõtjatel tasuks tõsiselt võtta soovitust uurida võimalikult täpselt avalikest allikatest klientide tausta, et hiljem ei tuleks kibedalt kahetseda. Hätta sattudes aga nii võlgnike kui ka võlausaldajatega kompromisse otsida. Nagu firmad, nii peaksid ka eraisikud eriti praegu oma usalduskrediiti hoidma. Kindlasti ei maksa võlgnevuste kustutamiseks võtta uusi kalleid võlgu.



Kuhjuvad (ring)võlad lisavad üldist ebakindlust ning põhjustavad majandusele lisaprobleeme. Sularaha väärtus aga tõenäoliselt kasvab, mistõttu kohe makstes võib teenuste ja toote hinda madalamaks kaubelda.