/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/03/19/150994t1hbea5.jpg)
Lähiajal vahetub või on vahetunud kuus maavanemat, kelle viieaastane ametiaeg on ümber saanud.
Juhtkiri: asevalitsejast ametnikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks on aga prestiižsest kohast, mida varem naljaga pooleks võrreldi asevalitseja omaga, saanud administreeriv ametnikutöö.
Kui varem võis öelda, et maavanem esindas oma maakonda ja seisis selle huvide eest, siis praeguseks on maavanemast saanud juba selgelt riigi esindaja ning maakonna asja ajamine on muutunud aina enam kohalike omavalitsuste pärusmaaks.
Sellest tulenevalt on muutunud ka maavanema positsioon. Varem tähendas maavanemaks olemine usaldust ja lugupidamist, mis tõi lisaks arvestataval määral sotsiaalset kapitali, mille paljud agaramad valimistel kohe ka häälteks konverteerisid. Praeguseks on maavanema olulisus märgatavalt vähenenud ja ta on taandunud pelgalt riigi «osakonnajuhatajaks».
Ilmselt võib just ametikoha kahanenud prestiižikust ja vähest populaarsust pidada põhjuseks, miks sugugi mitte kõik, kes on saanud regionaalministrilt vastavasisulise pakkumise, pole olnud valmis seda kohe vastu võtma.
Varasematel aastatel peeti lahinguid maavanemate politiseerumise vastu, mida peeti lubamatuks, aga praegu ei ole see enam võitlus, mida võidelda. Pole ka mõtet eriti imestada, et uued maavanemad leitakse valitsusparteide liikmete või neile sobivate kandidaatide hulgast. Nii käituks praeguse kabineti asemel ka iga teine valitsus.
Nüüd on oluline, et maavanema ametikoha vähenenud populaarsuse juures suudetaks kohtadele siiski leida pädevad ja tublid ametnikud, kes hoolimata oma poliitilisest kuuluvusest suudaksid teostada riigi järelevalvet omavalitsuste tegevuse üle.
Ülesannet ei tohi aga ametisse astujate jaoks keeruliseks teha. Kuigi maavanem on riigi esindaja maakonnas, on selge, et lisaks valitsuse usaldusele peab maavanemal olema ka omavalitsuste usaldus.
Praeguse seaduse kohaselt peab maavanemad ametisse soovitav regionaalminister küll tutvustama kandidaati maakonna omavalitsuste esindajatele ning kuulama ära nende arvamuse, kuid sellega arvestamine pole kohustuslik.
Arvestades aga maavanema muutunud funktsiooni, on oluline, et ametisse määratav oleks kohapeal tuntud inimene.
Omaette küsimus on, kui kauaks maavanema ametikohta praegusel kujul ülepea enam vaja on. Kuna Eestil seisab lähiajal paratamatult ees põhjalik haldusreform, siis võib maavanema amet osutuda ajutisemaks, kui seda praegu arvata võib.