/nginx/o/2008/04/30/36973t1h9ea8.jpg)
Tuhanded pensionärid ärkavad igal hommikul, külm higi laubal, sest neile kangastub unes krokodill, kes nende pensionirahast pikemalt mõtlemata suure tüki oma ablaste lõugade vahele võtab ja alla kugistab.
Hille Tänavsuu: pensionärid päästavad riigi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealegi ei tunne vanainimesed end kuskil päris turvaliselt, sest tänaval, poes, bussis tajuvad nad, et neile vaadatakse viltu, et nad on teistel jalus – hiljutine avaliku arvamuse uuring näitas, et iga neljas-viies inimene peab vanureid ühiskonnale koormaks, muidusööjateks.
Poliitikud ja nende nõustajad on aina valjemini rääkima hakanud, et pensionärid elavad liiga hästi, et pensione tuleb kärpida, et kevadine pensionitõus oli viga, mille tõttu nüüd riik rahapuuduses vaat et hinge vaagub. Kus liigub palju raha, sealt tuleb seda vähemaks võtta. Pensionikassa kaudu ju liigub.
Miks ka mitte! Kui riigil on ikka väga vaja, on pensionärid kui väga leplik rahvatükk tõenäoliselt valmis oma niigi pingul vöörihma veelgi pingutama. Nad isegi ei märka küsida, kuidas niisugune rahapuudus tekkis, kuhu see raha korraga kogu maailmast ja ka Eesti Panga seifidest õieti on kadunud.
Teeks õige üleskutse – looks isamaa päästmise fondi, mille algkapitali panevad kokku pensionärid. Aga kustkaudu sa selle ettepaneku välja hõikad ja mäele vead? Eesti 350 000 pensionäri on küll arvukas huvigrupp, kes riigimeestele vaid valimiste eel meelde tuleb, kuid tal pole üksmeelt ega esindust.
Pensionäride ja Perede Liit, kes nende eest seisis, lahustus aastate eest mitme erakonna vahel. Suurematel erakondadel on küll eakate ühendused, aga need on vait nagu kuldid rukkis. Ainult Rahvaliidu eakate ühendus Tegusad võttis areldi sõna, et pensionide kärpimine on sotsiaalne ebaõiglus ja seab ohtu kümnete tuhandete inimeste toimetuleku. Kes kaitseks Eesti pensionäride huve?
Eesti ärevatele pensionäridele, kes on homse pärast sügavalt mures, võib rahustuseks öelda: ega nad enne sügisesi kohalikke valimisi julge krokodille meie pensionide kallale lasta. Vanurite hääled on väga olulised, et võimule jääda, olgu või vallas ja linnas. Olen kindel, et pärast seda mõõdetakse meile solidaarsuse nimel täie rauaga.
Kui mõnel õhtul on vanaemadel ja vanaisadel kõrini lastelastele muinasjuttude lugemisest, soovitan lektüüriks tänapäevast muinaslugu – kehtivat valitsuse koalitsioonilepet: valitsusliit ei muuda käibemaksu määra, rakendab tarbijahindu kergitavate monopolide vastu riiklikku sundi ja – mis kõige tähtsam – kahekordistab nelja aastaga pensionid. Veel vähem kui kaks aastat õigustatud ootamist.