/nginx/o/2009/02/05/128414t1h2a5b.jpg)
Tõlkevead võõrkeelsete filmide ja saatelõikude tiitrites on üsna levinud nähtus. Nähtavasti annab kõigile teistele silmad ette venekeelne telekanal TVN.
Lugeja kiri: kirjaoskamatu telekanal TVN
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20. ja 21. juulil näitas TVN pärast lõunat vene-bulgaaria telefilmi «Kapten Granti lapsed», kus ühte peaosalist mängib Lembit Ulfsak.
Paneb imestama, kuidas saab ühe filmi tiitrites olla nii palju vigu. Näiteks romaani autori Jules Verne’i eesnimi on tiitrites Zul, perekonnanimi Vern ja Verhn vaatamata sellele, et tegemist on maailmakuulsa kirjanikuga, kelle romaane on ilmunud hulgaliselt eesti keeleski, sealhulgas telefilmi aluseks võetud teos «Kapten Granti lapsed». Purjejaht Duncan on tiitrites Dunkan, ehkki seda nime on filmis näha korduvalt ja mitmes plaanis. Isegi eesti keele üldkasutatavad sõnad on kirjutatud üllatavalt kirjaoskamatult, nt «rikas» asemel «rikkas», tihti on sõnad kirjutatud põhjendamatult kokku. Jämedaid kirjavigu on ka geograafilistes nimedes. Rio Glasgow’ asemel on Rio glasko, Vaikse ookeani asemel Metsik ookean ja seda öeldakse siis, kui ta hakkab paistma laeva väljumisel Magalhãesi väinast ja mingit muud ookeani seal olla ei saagi. Pealegi on ookeane maakeral niivõrd vähe, et nende nimesid saab segi ajada vaid see, kes ei ole üldse koolis käinud. Siinkohal on viga tulnud ilmselt sellest, et on segi aetud vene sõnad тихий – vaikne ja дикий – metsik. Sealsamas väinas nähakse Tulemaa asemel Tulipunast maad jne.
Selle filmi tiitrid on üldiselt niisugused, et vahel tekib raskusi tekstist arusaamisega ja sugeneb kahtlus, kas on üldse tegu eesti keelega. Isegi selle telekanali juhuslikul vaatamisel võib veenduda, et temal on palju rohkem vigu kui teiste kanalite tiitrites, eriti mängufilmides.
Siin peaks kohe kindlasti midagi ette võtma. Kui aga telekanalile TVN on eesti keel ületamatuks raskuseks, võib ju ta hoopis kinni panna. Vastasel korral võib tekkida küsimus, kas eesti keeles on üldse kirjakeel olemas, ja kui on, miks teda siis ei kasutata?