Kuigi see ametikoht ei too kaasa erilist poliitilist võimu, oli Jerzy Buzeki valimine teisipäeval Euroopa Parlamendi uueks presidendiks märkimisväärne sündmus kogu Euroopa Liidu ja Poola jaoks.
Euroliidu sümboolne valik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülekaalukalt, 555 poolthäälega 713st valituks osutunud Poola endisest peaministrist sai esimene idaeurooplane ühel ühenduse tippkohtadest. Sümboolsust lisab asjaolu, et Buzeki presidendiks valimine leidis aset 20 aastat pärast esimesi vabu valimisi Poolas ja viis aastat pärast raudse eesriide tagant vabanenud riikide liitumist ELiga.
«Vanasti eraldas raudne eesriie vana ja uut. Täna on seda vähem näha, kuid lõhe uute ja nende vahel, kes on Euroopa Liidus kaua aega olnud, püsib endiselt,» ütles Buzek Poola ajalehele Polska teisipäeval enne presidendiks saamist. «Me tahame, et see lõhe kaoks. Ja see kaob.»
Buzeki ametikoht on suuresti tseremoniaalne, kuid sellest hoolimata tegi Varssavi kuude viisi lobitööd, et see koht endale saada ja teha nõnda lõpp juttudele, et Ida- ja Kesk-Euroopa on euroliidu võimupositsioonidel liiga vähe esindatud. Poola tahtnud europarlamendi presidendi kohta nii väga endale saada, et ühe anonüümsust palunud ELi kõrge ametiisiku sõnul korraldas Poola peaminister Donald Tusk lausa 15 kohtumist, et teisi riigipäid ja parteiliidreid nõusse saada.
Konservatiivist Buzeki poolt hääletasid teisipäeval isegi need europarlamendi saadikud, kes tema poliitilisi tõekspidamisi ei toeta. Buzek saab ametis olla kaks ja pool aastat, misjärel võtab temalt teatepulga üle sotsialistide esindaja, eeldatavasti sakslane Martin Schulz.
Presidendina seisneb Buzeki töö peamiselt parlamendiistungite juhatamises ning parlamendi esindamises tippkohtumistel. Igasuguse reisimise ja sellega kaasnevate VIPi-rõõmude eest tasuvad euroliidu maksumaksjad. Presidendil aitab oma tööd teha ka 39 alluvast koosnev meeskond. Lisapalka talle aga ei maksta.
69-aastaselt Buzekilt oodatakse, et ta aitaks pöörata suuremat tähelepanu ELi idanaabrite küsimustele, iseäranis Venemaa suunal. Erinevust oma eelkäijast Hans-Gert Pötteringist ilmestab ka tõik, et kui viimane 30 aasta eest esimest korda Euroopa Parlamenti valiti, töötas Buzek ülikooli õppejõuna kommunistlikus Poolas, kus astus varsti vastupanuliikumise Solidaarsus liikmeks.
Küsitluste kohaselt on Buzek ekspresident Lech Walesa kõrval rahva seas Poola kõige usaldusväärsem poliitik. Seda tõestas ka Buzeki tulemus juunikuistel eurovalimistel, kus ta kogus rekordilised 393 000 häält.
Kolleegid kirjeldavad Buzekit vahel liigagi tööka mehena, kes armastab hiliste õhtutundideni tööd teha. Ka Buzekiga viis aastat samas fraktsioonis töötanud Tunne Kelami sõnul on tegemist ebatavalise poliitikuga, kelles puudub ülbus ja kes arvestab ka väiksematega.
Lähikuudel peab selguma ka Jose Manuel Barroso jätkamine Euroopa Komisjoni eesotsas ja isik, kes võtab Javier Solanalt üle ELi välispoliitikajuhi koha.