Vajadus koosolemise, rõõmustamise ja rõõmu jagamise järele ei kao
Juhtkiri: rikas nädalavahetus
18. juuli 2009, 00:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalavahetusel on erakordselt palju mõnusaid kontserte ja muid rahvast kokku tõmbama mõeldud sündmusi üle Eesti. Eriliselt mitmekülgse valikuga paistab silma ülikoolilinn Tartu, kus juba traditsiooniliste hansapäevadega samal ajal leiab aset hulk põnevaid muusikasündmusi. Aga põnevaid uusi või ka traditsioonilisi ettevõtmisi toimub ka Viljandis, Pärnus, Hiiumaal, Narvas, Setumaal, Tallinnas jm.
Eesti suve soojus ja marjaküllus on vägagi erinev sügise sombusest ilmast ja moosihallituse maitsest. Nii erineb ka juulilõpu kontsertide ja rahvapidude rohkus mõnest teisest kalendriaasta nädalavahetusest.
Korraldajad, nagu me kõik, muidugi teavad, et inimesed kipuvad puhkama südasuvel ja sätivad oma ettevõtmised just sellele ajale.
Kas kõigile ikka publikut jagub, küsib ajakirjanik võõrast muret omaks võttes? Korraldajad loevad ette oma tehtava eeliseid, aga üldine küsimus jääb. Kas majandussurutise ja konkurentsitiheduse koosmõju ei pane mitte liialt suurt riski õnnestumisele? Vastuse võibki anda see nädalavahetus. Toreda ettevõtmise külalisena ei pea korraldajate kuludele ja tuludele muidugi mõtlema, võib lihtsalt nautida, aga hilisemat juurdlemisainet võib see anda küll. Üks vihje võimalikule vastusele on see, et näiteks Tallinna koguperepaigad nagu loomaaed, botaanikaaed, vabaõhumuuseum ning mitmed teised muuseumid ei kurda sugugi külaliste puudumise üle.
Tundub, et inimesed käivad rahaliselt kasinal ajal meeleldi säärastes kohtades, kus rahakott ei pea olema puuga seljas, ent perega koosolemist ja uusi elamusi saab nautida küll. See on ju päris tore, kui mõnedki, kes vahepealsetel aastatel end naabritega võistu videokaamerat pidi välismaiste turistilõksude külge imesid, nüüd kodumaistest väärtustest, olgu või hillitsetud, ent siiski ehedat rõõmu otsivad.
Nii ongi, et kõikvõimalike ettevõtmiste tegijad ei pea konkurentidena arvestama mitte üksnes neid, kes naaberkülas sama üritavad, vaid ka selliseid võimsaid konkurente nagu linnapark või rand.
Omamoodi huvitav näitaja on ka restoranide käekäik. Rahvamajanduse arvepidamisele, maksutuludele ja tööhõivele ei ole muidugi tore, kui restoranide käive märkimisväärselt kahaneb. Erialaliidu juht ütleb, et ära on jäänud firmade tellimused.
Ent küllap peaks ka selles valdkonnas natukenegi arvestama võistlusega kodutöönduslike õhtusöökidega. Inimeste vajadus koosolemise, rõõmustamise ja rõõmu jagamise järele ei kao ju kusagile. Küllap kohandatakse lihtsalt vormi tegelikele võimalustele vastavamaks.