Juhtkiri: rohkem Ameerikat Euroopa idaosas

Ameerika Ühendriikide lipp Foto: Toomas Huik / Postimees

Kesk- ja Ida-Euroopa 22 ühiskonnategelase pöördumine USA valitsuse poole regiooni ühiste murede lahendamiseks on hea näide kodanikudiplomaatia võimalustest.

Tegu on eraisikute, mitte valitsuste algatusega. Umbes kahe kuu jooksul maist juulini sõelusid kuus eksperti piirkonna eri riikidest ühiseid huve seoses Euroopa-Ameerika suhete olukorraga ning sõnastasid neid.

Oma abi pakkus seejuures üks Ameerika tuntud mõttekodadest, German Marshall Fund, mille tegevuse keskmes ongi üleatlantiliste suhete probleemistik. Muide, üks GMFi direktoreid on ka Bill Clintoni aegse USA välisministeeriumi kõrge ametnik Ron Asmus, kes oli Ida-Euroopa NATOsse võtmise aktiivsemaid eestkõnelejaid.

Ka pöördumise toetajate loetelu on väärikas – nende seas on näiteks seitse endist riigipead.

Obama administratsioonile suunatud kirja tegelik väärtus ei ole siiski mitte võimalik vastus või loodetav Ameerika positiivne avaldus. Pigem seisneb kasu äratehtud töös, et kujundada Ida-Euroopas ühine arusaam, kuidas tegutseda ja milliseid huve kaitsta suhtluses Ameerika uue juhtkonnaga. Lisaks meie olemasolu väike meeldetuletamine – suurriigi presidendil on päevakavas nii praegu kui alati palju muid ja mastaapsemaid küsimusi.

Kirja toon on ilmselt korduvalt läbi kaalutud, see tundub tasakaalukas ja mõõdukas. Samuti rõhutatakse korduvalt USA ja Ida-Euroopa riikide väga lähedasi liitlassuhteid.

Siiski ei jää lugejale mingit kahtlust, et Ida-Euroopa riikidel on tõsiseid põhjusi muretseda oma julgeoleku pärast. Meie piirkond näeks hea meelega, et NATO tugevdaks maailma asjadega tegelemise kõrval oma algset rolli, milleks on liikmesriikide usutav ja tõsine kaitsmine.

Kiri tõstatab ka väga konkreetseid ja vastuolulisi teemasid, mille hulka kuuluvad Tšehhi ja Poolasse plaanitud raketitõrjesüsteemide tulevik ning Poola ja Rumeenia senini saavutamata viisavabadus USAga.

Põhiline rõhuasetus on siiski sellel, et USA ja Euroopa peaksid edaspidi tugevamalt koos töötama ning ka NATO ja euroliit peaksid saama omavahel lähedasemaks.

Ameeriklaste hõivatus igal pool mujal maailmas on mõneti jätnud unarusse suhted meie piirkonnaga, kus otsustavat sekkumist vajavaid probleeme esineb harvem.

Aga erinevalt Venemaast ei ole USA suhteid Ida-Euroopaga vaja punasest nupust «restartida», vaid lihtsalt tihendada.