Kaspar Näf: näis, mis Dienast saab

Kaspar Näf. Foto: .

«Müüakse Dienat ja Dienas Biznessi, rahastavad eestlased» – see oli ootamatu pealkiri juuli esimese nädala lõpus Läti ajalehe Diena võrguväljaandes.

Kui eestlased midagi saavutavad, võidavad või on muidu Lätist ees, siis kommenteeritakse seda Lätis (ka Dienas) tavaliselt nii: «Jälle on eestlased paremad.» Sellele järgneb nutulaul Läti halvast olukorrast: erinevalt Lätist olevat Eestis kõik korras ja Eesti saavat kasu Soome lähedusest.

Seekord erines lätlaste reaktsioon aga tunduvalt. Võib-olla ka seetõttu, et pärisrahastajad avalikustamata jäeti, küsiti, kas nad on tõesti eestlased. Ei teatud, miks ja kellele Rootsi väljaandja Bonnier Läti suurima meediaettevõtte müüs.

Konkreetse ostja asemel nimetati rahastajana vähetuntud firmat Luxembourg Financial Services (LSF), mille tegevjuht ja üks asutaja on küll eestlane Kalle Norberg, kuid kardeti, et ostjaks võib olla mõni (välis)investor, kes tahaks ajalehe senist suunda muuta ja riigi poliitikat mõjutada.

Edasi mainiti veel Aleksandrs Tralmaksi, kes olevat ostja Nedela ASi ehk ostutehinguks moodustatud LSFi tütreettevõte eesotsas, ärimeest Gunnar Kobinit ning Skype’i asutajaid. Nende osalus tehingus kinnitust ei saanud. Kuigi Diena rõhutab jätkuvat Euroopa- ja läänesõbralikkust ning toimetuse sõltumatust, hakkasid Lätis kostma hääled, mis selles kahtlevad.

Diena (Päev) saab järgmisel aastal 20-aastaseks. Üheksakümnendatel kõige suuremaks ja mainekamaks Läti ajaleheks kasvanud Diena asutati riigiettevõtte ja kakskeelse ajalehena 1990. aasta augustis, kolm kuud pärast riigi sõltumatuse väljakuulutamist. Dienat nimetati küll alguses valitsuse ajaleheks, kuid toimetus suutis väljaandele sõltumatu lehe maine luua ja tõmmata ligi üle 60 000 tellija.

Seda oli võrreldes toonase suurima lehega Neatkarīga Cīņa (Sõltumatu Võitlus), kellel oli üle 150 000 tellija, küll vähe, kuid tõusutee jätkus pärast lehe erastamist 1992. aasta oktoobris. Venekeelse lehe väljaandmine paraku peatati lugejate vähesuse tõttu 1990. aastate keskel.

Bonnier ostis 1992. aastal 49 protsenti Diena aktsiatest, ülejäänud 51 protsenti jäi Diena töötajatele. Lehe olulisteks omanikeks, kes hoidsid endi käes 31 protsenti Diena aktsiatest, said Diena kauaaegne peatoimetaja Sarmīte Ēlerte, Diena praegune majanduskommentaator ja endine arvamustoimetuse juht Pauls Raudseps, nüüd juba ametist lahkunud AS Diena president Arvils Ašeradens ning kunagine kauaaegne ettevõtte asepresident Zigurds Drafens. Alles 1999. aastal suurendas Bonnier oma osaluse Dienas 51 protsendini aktsiatest.

Diena ajaloo taustal võib seda müügitehingut õigusega nimetada suureks pöördeks, kuid tegelikult on lehes muutused toimunud juba kahe viimase aasta jooksul. Nii uuendati oma uudisteportaali, pakkudes konkurentsi Läti Delfile, ja vähendati paberlehe mahtu. Põhjenduseks toodi, et uudiseid saadakse mujalt kui ajalehest ja ajaleht peab olema analüüside kandja. Samal ajal kohandati ka leheformaati, sest enne olid Dienal nii suured küljed, et need sobisid lugejale pigem oma näo peitmiseks, mitte lugemiseks.

Lõpuks lahkus läinud aasta juunis peatoimetaja kohalt Sarmīte Ēlerte ja Dienat hakkasid juhtima Läti televisiooni endine uudistetoimetaja Anita Brauna koos kirjastuse Dienas Medij peatoimetaja Nellija Ločmelega. Ainult Diena direktor Tralmaks jäi oma kohale istuma. Diena müügitehinguga suutis auahne mänedžer nüüd lõpuks nõukogu esimehe Ašeradensi kõrvaldada ja magusa positsiooni endale haarata.

Endistel Nõukogude Liidu aladel kahtlustatakse läbipaistmatu müügitehingu puhul alati Venemaa püüdlusi oma mõju suurendada. Diena müügi juures on see vähe tõenäoline. Lätis eksisteerib juba päris mitu venemeelset ajalehte. Neile lätikeelset sõsarväljaannet avada oleks palju lihtsam ja see oleks seotud väiksemate riskidega.

Pigem tekitab muret tõsiasi, et uute investorite peahuvi ei pruugi ilmtingimata olla selline nagu Bonnieril – tugevdada tsiviilühiskonda. Spekuleeritakse näiteks, et uute omanike huvi võib olla hoopis Diena kinnisvara suure kasumiga müümine. Sel juhul on ajaleht teisejärguline. Kas see tõesti nii on, saame teada hiljem. Nagu ka seda, kas see tehing tähendab Läti või kogu Baltikumi meedia konsolideerumist. Eks ootame ära, mis Dienaga juhtub.